Äripäev • 12. august 2015 kell 5:00

Aktsiaturg pole pime nurk

Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Eile astusid turumanipulatsiooni süüdistustega kohtu ette vennad Aare ja Arvo Nõges. Äripäeva arvates saab protsessist oluline teetähis Eesti finantsõiguses, mida võiks vaadata kui jätku kurikuulsale Toomas Tooli saagale.

See saadab avalikkusele signaali, et ka keerulisi finantskuritegusid menetletakse ning et kapitaliturg ei ole mugav pime nurk, kus nupukad saavad karistamata seadust väänata. 

Süüdistuse kohaselt tegid vennad Nõgesed keelatud koostööd: üks pani vahetult enne börsi sulgemist Skano aktsiad turuhinnast kõrgema hinnaga müüki ja teine ostis need selle kõrgema hinnaga ära, mille tulemusena aktsia sulgemishind tõusis.

Seda oli vendadel süüdistuse väitel vaja selleks, et Aare Nõgese laenu võtnud ja raskustesse sattunud ettevõte VIP Invest pääseks tagatiste realiseerimisest ja väärtpaberite positsioonide likvideerimisest.

Aktsiahinna kunstlikku kergitamist ja seeläbi teiste turuosaliste eksitamist peetakse Euroopa õiguses turuga manipuleerimiseks, mis on kriminaalkuritegu. Vendade Nõgeste süüdi või süütuks jäämine selgub konkreetselt muidugi tõendite esitamise ja kohtuvaidluste käigus. Turumanipulatsioon on raskesti tõendatav peitkuritegu.

Juhtumi kohtusse jõudmine on igatahes märgiline. Eesti finantsõigus on alles pretsedentide loomise ajajärgus ning see kaasus on alles esimesi, mis otseselt seotud turu mõjutamisega.

Esimese suure jälje ajas sellele põllule aastaid kestnud ja lõpuks Riigikohtu süüdimõistva otsusega päädinud Toomas Tooli ja Karoly Kirberi kohtuasi. Arco Vara aktsionär Tool andis aktsiamaakler Kirberile korralduse aktsiaid järkjärgult müüki paisata eesmärgiga aktsiahinda alla viia. Manipulaatorid said trahvi, mille määramisel võttis kohus arvesse ka süüdistatavate varalist seisu.

Nii nagu Gildi juhtum oli esimene investeerimiskelmuse protsess Eestis, oli Tooli ja Kirberi kohtuasi esimene turumanipulatsiooni juhtum. "Kuna meil selle paragrahvi alusel varasem menetluskogemus puudub ja tegemist on väga spetsiifilise valdkonnaga, saab kohtumenetlus olema kindlasti keeruline ja vaidlusrohke," märkis uurimist juhtinud prokurör Maria Sutt toona algavat protsessi kommenteerides.  Sellest sai tõesti hariv näidisprotsess, kus osapooled ka avalikkusele oma väärtushinnaguid ja seisukohti selgitasid.

Finantspettuste maailm on keeruline. See nõuab enda asjaga kurssi viimist nii prokuratuurilt, advokaatidelt kui ka kohtunikelt. Ka Euroopa õigussüsteemi täieneb jooksvalt, et uue aja kuritegudega kaasas käia. Sellised kaasused lubavad seda teha.

Eestis lisab vürtsi asjaolu, et Eesti börs on vähelikviidne ja väike. Siin saab paar meest teadlikult aktsiahindu mõjutada. Kuid selles on finantsinspektsiooni juhil Kilvar Kessleril õigus, et väidetav vähene likviidsus turul ei saa kuidagi õigustada manipulatsiooni.

Ekslik on tunne, et need protsessid on anonüümsed, kus kannatajaid nagu polegi. Kuritahtlike turumõjutajate ohvrid on väikeaktsionärid, kes valesignaalide alusel tegutsevad. Nn kaitstavaks õigushüveks on ka väärtpaberituru usaldusväärsus ise - kapitaliturg peab olema aus nagu iga teinegi ettevõtluskeskkond. 

Hetkel kuum