Riigikohus ei võtnud vendade Nõgeste apellatsioonkaebust menetlusse ning jõusse jäi otsus – turumanipulatsioonis kriminaalkorras süüdi.
- Arvo Nõges kohtupingis Foto: Eiko Kink
Riigikohus otsustas teie apellatsiooni turumanipulatsioonis süüdi mõistva otsuse vastu mitte menetlusse võtta. Mida ta sellest otsusest arvate?
Minu arvamus on ju teada. Apellatsiooni esitades nägin ma selleks ilmselgelt vajadust.
Miks riigikohus apellatsiooni menetlusse ei võtnud?
Nad ei pea seda põhjendama ja ei põhjendanudki.
Mis siis nüüd edasi saab?
Edasi saab see, et kui te tahate minule veel kunagi viidata, siis saate kirjutada kriminaalkorras karistatud kurjategija. See on see, mis on nüüd reaalsus.
Karistuseks olid rahatrahvid. Kas teil on nüüd ka börsil kauplemise keeld? See osa tundub segane.
Minule on ka see veel segane. Ma ei tea. Mina olen oma elus esimest korda sellises situatsioonis. Teie olete võib-olla oma ajakirjaniku karjääris puutunud kokku ka teistega selles situatsioonis. Oskate ise äkki paremini öelda.
Teie ei leia, et oleksite midagi valesti teinud, kuid teid on ometi kahes kohtuastmes süüdi mõistetud – kus siin see konks siis on?
Hea küsimus. Eks ma püüan eneseanalüüsiga tegeleda. Minu jaoks on nii palju arusaamatuid asju. Ma ei tea, kuidas see nii on. Võiksin sellest ilmselt rääkida pikalt, aga ma tahaksin ise ka teada, kus see konks on. Olin mingil hetkel esimeses kohtuastmes rõõmus selle üle, et seal istub ka Äripäeva ajakirjanik. Kuid järgmisel päeval Äripäeva juhtkirja lugedes oli ka seal väljendatud nii, et pätid on vahele võetud. Ja kui ma loen kajastust, siis seda on naljakas öelda, aga kõik teevad vigu ja keegi ei süvene. See kõlab muidugi õelalt.
See kõlab inimlikult, et kõik teevad vigu. Kuid mingil veal on suurem hind kui teisel.
See on paraku nii. Eks ma olen isegi õnnelik, et karistuseks pole tuleriidale viskamine või pea maharaiumine. Ma võin selle üle õnnelik olla tõesti.
Ma olen üritanud rääkida, aga ma ei tea, miks kuulajaid ei ole. See on naljakas, et ka Äripäev võtab prokuröri lause, et „süüdistuse kohaselt tegid vennad Nõgesed keelatud koostööd, üks pani vahetult enne börsi sulgemist Skano aktsiad turuhinnast kõrgema hinnaga müüki ja teine ostis need kõrgema hinnaga ära, mille tulemusel aktsia hind tõusis“ – see on vale. Üks pani orderi üles kaks ja pool tundi enne, kui teine selle juhuslikult ära ostis.
Ma olen sellele mitu korda viidanud. Järgmine osa „..pani vahetult enne turu sulgemist Skano aktsiad müüki…“ – tegelikult on ka see vale. Ei pannud vahetult enne, vaid tükk maad enne ja mitte kõrgema hinnaga, vaid parima müügiorderi – kõige madalama müügihinnaga orderi.
Tegemist on ju sisulise vahega, kas madalama või kõrgema hinnaga.
Minu arvates ka. Aga mida ma teha saan? Ma ei saa kohtuniku ajusse sisse pugeda.
Et kohtunik sai ka valesti aru?
Ma ei jõua seda üle rääkida praegu. Kohtuasjas ajab üks nonsenss teist taga. Lausetes on vead sees. Ei olnud vahetult enne börsi sulgemist, ei olnud turuhinnast kõrgem ja selle tulemusel aktsia sulgemishind ei tõusnud.
Mis siis kohtu jaoks oli peamine tõend teie süüdimõistmiseks, kui need väited on valed?
Probleem seisneb tegelikult selles, et keegi ei süvene. Minu sõnad kõlavad siin väga õõnsalt kahjuks, aga kuidas saab keegi uskuda, et kohus ei süvene? Kohus on süvenenud ja kõigi arvates on kohus oma töö teinud. Nagu ka teie ütlesite – kõik astmed on leidnud, et kohus on oma töö teinud.
Kuid kindlasti olete mõelnud, mis seal taga on. Kas see on kellegi kättemaks?
Eks ma olen ikka mõelnud jah, aga mida see maksab? Tänapäeval võib igaüks pritsida igasugu teooriaid välja – tõestust sellele pole.
Millest võiks rääkida on kohtuotsuse kvaliteet. See, et leida üles see, kes tundis ennast haavatuna mingitest minu sõnadest või millest iganes – see on väga spekulatiivne tegevus. Mulle piisab, et ma ei saa aru sellest, et ma aasta jooksul teen pidevalt tehinguid – 56 tehingut – ja neist 3 tehingut satuvad ühte perioodi ja parajasti on vend tahtnud müüa; need asjad on välja rebitud ja sellest on tehtud suur lugu. Asja väärtus on 1100 eurot minu poolt – need minu kolm tehingut siis. Ma olen aasta jooksul teinud 60 000-70 000 euro eest tehinguid. Siin on kleebitud külge kellegi – finantsinspektsiooni töötaja – arvamus. See jookseb kahtlusteta läbi kolmest kohtuastmest. Mis ma ikka oskan öelda – pätt olen!
Kui kõik näitavad näpuga, et on pätt – järelikult on siis! Ma kauplen USAs, teen sulgemise hetkel kümneid tehinguid – siin on turg, kus päevas leiab aset mõni tehing ja kui ma püüan mõne tehingu teha, siis olen pätt.
Mis hoobadega selles asjas siis selguse majja saaks? Kohus ja finantsinspektsioon on ühel pool ja teie teisel pool – see on raske võitlus.
Eks ma pean uurima, kas on mingit võimalust. Olen kunagi võidelnud Kalevi ebaõiglase börsilt äraviimise vastu. Terve hunnik väikeinvestoreid, kes Kalevisse jäid, on vaikivad kannatajad. Siin minu loos on kaks vaikivat kannatajat – see ei koti kedagi.
Mida see siis tähendab – mingid inimesed otsustavad, et asjad on nii ja kui karussell on veerema pandud, siis nii lähebki?
Kuidagi naljakas on. Piisab, kui oled piisavalt mõjukas organisatsioonis töötaja – finantsinspektsioonis näiteks – siis sinu arvamus loeb rohkem kui faktid.
Olete te kellegagi riidu läinud või?
Ma usun, et ajakirjanikuna puutute ka ise sotsiaalse suhtlemisega kokku. Ennasttäis tohmaneid on palju ja kui talle öelda midagi, siis ta keerab sulle nii palju, kui jaksab.
- Vennad Nõgesed kohtumaja koridoris Foto: Andres Haabu
Kuidas on võimalik siit nüüd siis edasi minna selle kohtu määratud tiitliga - kriminaalkorras karistatud?
Üritan seda auga kanda! Kui ma saan paluda, siis palun ka Äripäeva, et mulle võiksite edaspidi investeerimiseset või väikeinvestorist Arvo Nõges kirjutades tiitliks panna „1100 euro eest tehtud tehingute eest kriminaalkorras karistatud turumanipulatsiooni eest“. See olekski vääriline tiitel.
Need, kellele ma jätkuvalt ei meeldi või kellele ma olen jätkuvalt pinnuks silmas, nemad kasutavad seda nii või teisiti – seda pole põhjust häbeneda.
Kellele te olete pinnuks silmas?
Milleks mul seda vaja öelda on, mida see mulle annab?
Olen esinenud oma nime all alati ja öelnud seisukohti. Mis sest kasu on? Piisab suvalise töötaja arvamusest, et see on jama ja ka teie väljaanne ei suvatse rohkem mõelda, kui kirjutab prokuröri sõnad igasse kajastusse ümber.
Mul ei ole sinisilmseid uskumusi, et ajakirjandus teeks oma tööd. Ajakirjandus võiks olla neljas võim. Kuid see pole ainuke koht, kus ajakirjandus on lati alt läbi jooksnud – neid kohti on palju.
TAUST
Tallinna ringkonnakohus ja maakohus mõistsid mõlemas astmes vennad Arvo ja Aare Nõgese turumanipulatsioonis süüdi. Kaitsjate kaebused jäeti rahuldamata ja riigikohus apellatsiooni menetlusse ei võtnud.
Karistuse määramisel mängis rolli ka see, et finantsinspektsioon oli 2008. aastal Aare Nõgest hoiatanud samalaadsete tehingute tegemise ebaseaduslikkuse eest. Aare Nõgesele määrati karistuseks 6750 eurot, Arvo Nõgesele 5200 eurot ja Aare Nõgese ettevõttele VIP Invest 6000 eurot. Karistustele lisanduvad menetlustoimingute kulutused.
Kohtuasi sai alguse mullu suvel, kui Aare ja Arvo Nõgest süüdistati Skano aktsiatega ostu-müügitehingute tegemises eesmärgiga tõsta aktsiate sulgemishinda. Süüdistuse järgi pani VIP Investi omanik Aare Nõges eelmise aasta märtsis vahetult enne börsi sulgemist Skano aktsiad turuhinnast kõrgema hinnaga müüki ja Gamma Holding OÜ omanik Arvo Nõges ostis need kohe ära. Väideti ka, et selle tulemusena tõusis aktsia sulgemishind, mis omakorda tõstis Aare Nõgese aktsiaportfelli väärtust.
Väidetavalt tehti seda selleks, et hoiduda tema pangalaenu tagatise likvideerimise ohust. Nimelt on Aare Nõgese ettevõttel VIP Invest väärtpaberite tagatisel võetud LHV pangast laen. Kuna pank oli ettevõttele andnud mitu likvideerimishoiatust, andis laenu päästa vaid Skano aktsiate hinna tõus.
Seotud lood
Investorid on Eestis õigustest paljaks röövitud, leiab TÜ ärijuhtimise magister Aare Nõges.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.