Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    LNG-terminali edu võti

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäeva meelest on eraettevõtjate kaasamine LNG-terminai rajamisse selle projekti edu võti.

    S oome valitsuse ja Soome riigifirma Gasum läinud nädalal avalikuks tehtud otsusest loobuda veeldatud maagaasi terminali rajamisest järeldub, et õiguse ehitada LNG-terminal saab Eesti.Äripäeva hinnangul on tegemist hea uudisega mitmel põhjusel: projekt on Eestile julgeoleku seisukohalt oluline; see ühendab Soome ja Baltimaade energiaturu ning toob Eestisse raha, tööd ja leiba. Hinnanguliselt 300-500 miljonit eurot maksva terminali rajamise kulude lõviosa katab Euroopa Liit, mis tähendab, et Eesti energiajulgeoleku seisukohalt olulise rajatise ehitamisel saame suures osas arvestada eurorahaga.
    Eestile on siinkohal oluline, et Soome jääb Eesti partneriks Balticconnectori rajamise toetuse taotlemisel, kuid seda ilma Gasumi osaluseta. Gasumi asemel osaleb selles Soome loodav uus valdusfirma, mis hakkab projekti eest vastutama. Ka Balticconnectori rajamisel on Euroopa Liidu toetus määravalt suur, 75protsendine.
    Teoks saab Partsi plaan
    Sisuliselt teostub Eesti poolt vaadates nüüd plaan, mida kaitses omal ajal IRLi majandusminister Juhan Parts. Parts oli äärmiselt pettunud, kui Reformierakond eesotsas Taavi Rõivasega LNG-terminali õiguse läbirääkimistel peaminister Alexander Stubbiga Soomele loovutas, saades vastu lubaduse rajada kahe riigi vaheline gaasitoru Balticconnector esialgu plaanitust kiiremini. IRLi ja Reformierakonna vastasseis teemal, kumb on olulisem, kas toru või terminal, ulatub tagasi aega, mil peaminister oli Andrus Ansip, kes pidas toru oluliselt tähtsamaks, pannes oma majandusministri Partsi korduvalt ebamugavasse olukorda.
    Iseenesest poleks midagi olnud väga halvasti ka siis, kui terminali oleks saanud Soome. Tolle otsuse sündides läinud sügisel pidasime tähtsaks, et toru tuleb ja sellega seotud olulised tähtajad said Rõivase ja Stubbi kokkuleppega paika. Siis aga muutusid äkki asjaolud. Suvel tulid esimesed signaalid, et Eesti ja Soome energiakoostöösse on tekkinud mõrad, sest soomlaste Gasum loobus Balticconnectori investeerimise taotluses osalemast. Elering otsustas siis rahastamistaotlusega üksi edasi minna, kuid Gasumi otsusest sündinud tõrked seadsid ohtu ELi rahastuse. See on oht on nüüd uue ettevõtte loomisega kõrvaldatud.
    Gasumi käitumise põhjusi võib otsida tõsiasjast, et veerand ettevõttest kuulub Gazpromile, Venemaa huvides Soome-Balti ühine energiaturg arusaadavasti ei ole. Gasumi majanduslik argument on olnud nafta madal hind, mille tõttu maagaas on odavam kui LNG.
    Eraettevõtjad kindlasti kaasa!
    Eesti LNG-terminali saatus sõltub nüüd suuresti sellest, kas eraettevõtted selle rajamisega kaasa tulevad või mitte. Alexela suuromanik Heiti Hääl, kes on olnud pikemat aega huvitatud LNG-terminali rajamisest ning selleks ka olulise eeltöö ära teinud, on esialgu äraootaval seisukohal. Eelmise aasta Äriplaanil tunnistas Hääl, et kui ta oleks algusest peale ette kujutanud, kui palju poliitikat selles projektis on, poleks ta sellega üldse alustanud.
    Praeguse seisuga on Eesti ettevõtteist kõige aktiivsemal positsioonil riigifirma Elering. Alexela ootab, missuguse positsiooni Eesti riik võtab. Arvestades seda, kui palju Alexela selle projektiga on pidanud poliitilist solgutamist kannatama, on mõningane skeptitsism täiesti mõistetav. Äripäeva meelest on aga eraettevõtjate kaasamine selle projekti edu võti: kui eraettevõtja näeb siin kasumivõimalust, on see projekti elujõulisuse märk.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Saksamaa suurim Vene gaasi importija teatas 12,3 miljardi euro suurusest kahjumist
11 249 töötajaga Saksa kommunaalettevõte Uniper, mis sai eelmisel kuul 15 miljardi euro suuruse riikliku päästepaketi, teatas esimese poolaasta 12,3 miljardi euro suurusest puhaskahjumist, mis oli peamiselt tingitud Venemaa gaasitarnete vähenemisest, mis sundis ettevõtet ostma kõrgema hinnaga mujalt.
11 249 töötajaga Saksa kommunaalettevõte Uniper, mis sai eelmisel kuul 15 miljardi euro suuruse riikliku päästepaketi, teatas esimese poolaasta 12,3 miljardi euro suurusest puhaskahjumist, mis oli peamiselt tingitud Venemaa gaasitarnete vähenemisest, mis sundis ettevõtet ostma kõrgema hinnaga mujalt.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Valitsus teisaldab punamonumendid Narvas. Kallas: Venemaa üritab monumente ära kasutada
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.