Äripäev • 6. oktoober 2015 kell 4:00

LNG-terminali edu võti

Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Äripäeva meelest on eraettevõtjate kaasamine LNG-terminai rajamisse selle projekti edu võti.

S oome valitsuse ja Soome riigifirma Gasum läinud nädalal avalikuks tehtud otsusest loobuda veeldatud maagaasi terminali rajamisest järeldub, et õiguse ehitada LNG-terminal saab Eesti.Äripäeva hinnangul on tegemist hea uudisega mitmel põhjusel: projekt on Eestile julgeoleku seisukohalt oluline; see ühendab Soome ja Baltimaade energiaturu ning toob Eestisse raha, tööd ja leiba. Hinnanguliselt 300-500 miljonit eurot maksva terminali rajamise kulude lõviosa katab Euroopa Liit, mis tähendab, et Eesti energiajulgeoleku seisukohalt olulise rajatise ehitamisel saame suures osas arvestada eurorahaga.

Eestile on siinkohal oluline, et Soome jääb Eesti partneriks Balticconnectori rajamise toetuse taotlemisel, kuid seda ilma Gasumi osaluseta. Gasumi asemel osaleb selles Soome loodav uus valdusfirma, mis hakkab projekti eest vastutama. Ka Balticconnectori rajamisel on Euroopa Liidu toetus määravalt suur, 75protsendine.

Teoks saab Partsi plaan

Sisuliselt teostub Eesti poolt vaadates nüüd plaan, mida kaitses omal ajal IRLi majandusminister Juhan Parts. Parts oli äärmiselt pettunud, kui Reformierakond eesotsas Taavi Rõivasega LNG-terminali õiguse läbirääkimistel peaminister Alexander Stubbiga Soomele loovutas, saades vastu lubaduse rajada kahe riigi vaheline gaasitoru Balticconnector esialgu plaanitust kiiremini. IRLi ja Reformierakonna vastasseis teemal, kumb on olulisem, kas toru või terminal, ulatub tagasi aega, mil peaminister oli Andrus Ansip, kes pidas toru oluliselt tähtsamaks, pannes oma majandusministri Partsi korduvalt ebamugavasse olukorda.

Iseenesest poleks midagi olnud väga halvasti ka siis, kui terminali oleks saanud Soome. Tolle otsuse sündides läinud sügisel pidasime tähtsaks, et toru tuleb ja sellega seotud olulised tähtajad said Rõivase ja Stubbi kokkuleppega paika. Siis aga muutusid äkki asjaolud. Suvel tulid esimesed signaalid, et Eesti ja Soome energiakoostöösse on tekkinud mõrad, sest soomlaste Gasum loobus Balticconnectori investeerimise taotluses osalemast. Elering otsustas siis rahastamistaotlusega üksi edasi minna, kuid Gasumi otsusest sündinud tõrked seadsid ohtu ELi rahastuse. See on oht on nüüd uue ettevõtte loomisega kõrvaldatud.

Gasumi käitumise põhjusi võib otsida tõsiasjast, et veerand ettevõttest kuulub Gazpromile, Venemaa huvides Soome-Balti ühine energiaturg arusaadavasti ei ole. Gasumi majanduslik argument on olnud nafta madal hind, mille tõttu maagaas on odavam kui LNG.

Eraettevõtjad kindlasti kaasa!

Eesti LNG-terminali saatus sõltub nüüd suuresti sellest, kas eraettevõtted selle rajamisega kaasa tulevad või mitte. Alexela suuromanik Heiti Hääl, kes on olnud pikemat aega huvitatud LNG-terminali rajamisest ning selleks ka olulise eeltöö ära teinud, on esialgu äraootaval seisukohal. Eelmise aasta Äriplaanil tunnistas Hääl, et kui ta oleks algusest peale ette kujutanud, kui palju poliitikat selles projektis on, poleks ta sellega üldse alustanud.

Praeguse seisuga on Eesti ettevõtteist kõige aktiivsemal positsioonil riigifirma Elering. Alexela ootab, missuguse positsiooni Eesti riik võtab. Arvestades seda, kui palju Alexela selle projektiga on pidanud poliitilist solgutamist kannatama, on mõningane skeptitsism täiesti mõistetav. Äripäeva meelest on aga eraettevõtjate kaasamine selle projekti edu võti: kui eraettevõtja näeb siin kasumivõimalust, on see projekti elujõulisuse märk.

Hetkel kuum