Eesti panus euroliidu uuenemisse

Euroopa ühisturu püsimine, tööjõu vaba liikumine ja muud euroliiduga kaasnenud vabadused on meile kahtlemata olulised – selle tunnetamiseks piisab vaid ette kujutada seda, et neid enam ei ole. Samas võime pakkuda vanale Euroopale kasutamiseks seda head, milles meie oleme õnnestunud. E- ja digiteenused on kahtlemata üks neid valdkondi, kus me oleme kiirete sammudega astunud, ja see teema on Merkeli päevakavas ka hästi esindatud.

Eestil kui ühel edumeelsemal ja arenenumal Ida-Euroopa riigil on põhjust palju enam kui varem eeldada, et tema ettepanekud ja kogemus on vanale Lääne-Euroopale väärtuslik. Suurbritannia otsus euroliidust lahkuda suurendab oluliselt euroliidu nooremate liikmete rolli euroliidu tuleviku kujundamisel. 

Merkeli otsus veeta Eestis lausa kaks päeva oma ülitiheda graafiku juures kinnitab seda nii otseselt kui ka kaudselt. See on ka loogiline: kui lahkuma sätib liidu üks alustala, tulebki uued toed rajada nooremast puust.

Ida-Euroopa roll kasvab

Kui vaadata pelgalt Merkeli ajakava ja kohtumiste tihedust, on Saksamaa kantsler otsustanud pühendada küllaltki märkimisväärse aja Ida-Euroopale, kust on tulnud Euroopa Liidu viimased liikmed. See annab tõestust, et kui Euroopa Liit tahab hakata ellu viima suuri muutusi, siis ei piisa enam vaid Itaalia ja Prantsusmaa arvamusest. Tähtis on ka, mida mõtlevad Tšehhi, Ungari, Eesti jt. Saksamaa kantsleri Brexiti-otsuse järgne visiit Tallinna on osa tema püüdlusest näidata Ida-Euroopale ja Euroopa Liidu värskematele liikmetele, et Euroopa Liit arvestab kõigi liikmetega.

Kui vaadata olukorda oma mätta otsast, siis vajab Eesti hädasti tõuget majanduskasvuks. Viimastel aastatel on majandus sisuliselt paigal tammunud. Kuna Eesti majandus sõltub tugevalt väliskeskkonnast, siis on nii meie kui ka teiste huvides, et Euroopa majandusel tervikuna läheks paremini.

Riigipeal võim mõjutada majanduskeskkonda. Kuigi riigipead ei ole otseselt need inimesed, kes suudavad majandust panna kasvama, jääb neile siiski küllaltki suur võim mõjutada keskkonda, milles majandus toimib: nii üleeuroopalisi seadusandlikke raame luues või olemasolevaid lõdvendades. Nüüd on hea aeg esile tuua need kohad, kus Euroopa Liidu raamid on meie meelest liiga jäigad, ja teha ettepanekud need paindlikumaks muuta.

Eesti on üks neid riike, mis on sageli rõhutanud euroraha mõistlikku kasutamist. Teadvustamine, kuidas Euroopa Liidu maksumaksja raha on aidanud meie kohapealsel elul edeneda, on omakorda tugev argument kaasa rääkida euroliidu tuleviku kujunemisel – siis juba ka ajal, mil me pole ise enam netosaajad, vaid muutume netomaksjateks.