Äripäev • 9 november 2016

Valusalt samamoodi edasi

Foto: Anti Veermaa

Eestit ootab ees valus aeg, kus suuri muutusi ei ole oodata ja pigem jätkatakse vanaviisi. Võimule tahavad pääseda vasakpoolsed maailmavaated, mis pigem jätkavad senist poliitikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti poliitikamaastikut on viimastel päevadel korralikult raputatud – senine valitsus kaotas tahte koos edasi minna ning nüüd ehitavad juba uued võimalikud liitlased plaane, kuidas riiki hakata juhtima. 

Võimuvahetus tüürib praegu suunas, kus Keskerakonna maailmavaade saaks uues valitsuses koha. Pärast Edgar Savisaare ajastu lõppemist ei pruugi selline muutus tunduda enam nii dramaatiline, sest Jüri Ratase juhitava Keskerakonna programm sarnaneb paljuski juba Reformierakonna juhitud valitsustes tehtule.

Kauaoodatud tulumaks

Keskerakonnaga seostub paljudele astmeline tulumaks, mida seni on üritatud vältida, aga mis sisuliselt on Reformierakonna juhtimisel saanud osaliselt tõeks. Valitsus nimetas selle 2017. aastast kehtima hakkavaks madalapalgaliste töötajate toetuseks, ent sisuliselt hõlmab see väikesema sissetulekuga kodanikele paremat tulumaksu tingimust kui kõrgemapalgalistele. Kui lisame siia maksuvaba tulu, siis saame justkui kolm astet. See on selge näide, et senine võim on liikunud vasakule, lähemale Keskerakonnale. Seega leidub Reformierakonna juhitud valitsustel ja Keskerakonnal ühisjooni ka.

Keskerakonna võitlus astmelise tulumaksu kehtestamise nimel aga tõenäoliselt ei õnnestu neile soovitud kujul. Näiteks eelmisel aastal täpsustas Kadri Simson, et tulu, mis iga kuu ületab 2000 eurot, võiks minna kõrgema täiendava astme alla, mis oleks 33 protsenti. Seda aga koalitsioonipartnerid vaevalt lubavad.

Keskerakonna programmist võib leida ka riigi aktiivse osalemise majanduses. Näiteks ei taheta riigi transpordi infrastruktuuri ja seda valdavaid äriühinguid erastada. Kui Äripäev pooldab pigem riigiettevõtete vähendamist ja leiab, et erasektor suudab olla parem peremees kui riik, siis Keskerakond ei lubaks selles suunas liikuda. Kuigi kümne aasta jooksul on jõudnud Reformierakond juba ise mõned riigiettevõtted luua, siis vaevalt oleks Keskerakond huvitatud nende kaotamisest. Seetõttu valitseb oht, et riigi äriühingute erastamine võib mõneks ajaks aeglustuda, kui mitte peatuda. Tegelikult võiks Eesti liikuda selles suunas, et lõpuks ei ole meil ühtegi riigiettevõtet.

Kuna Keskerakond tähtsustab munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist, siis poleks ka üllatav, kui kiidetaks takka riiklike kortermajade projekti. Ratase juhitav partei tahab kindlasti oma eluasemepoliitikat viia ellu, mitte sellest kergekäeliselt loobuda. Tegelikult ei peaks riik siin üldse sekkuma, vaid lubama erasektoril ise viia majandust tasakaalu. Eestis on piisav konkurents, et see probleem lahendada.

Koolkond elab edasi

Kuigi Jüri Ratas on Keskerakonna uue juhina tõusnud rambivalgusesse, ei erine ta Taavi Rõivasest. Sarnaselt Rõivasega on Ratas elukutseline poliitik, kelle eesmärk on teha sellist poliitikat, mis tagaks tagasivalimise. Eriti veel praegu, kus avaneb võimalus pääseda valitsusse, aga peab tegema kompromisse. Pigem saab Keskerakond lõpuks oma valijate ees hõisata, et suutis murda valitsusse.

Kuna Eesti valitsevad erakonnad on seni suuresti liikunud maailmavaatelt rohkem vasakule, siis on näiteks Reformierakonnal, kes tahab end esitleda parempoolsena, parim aeg ümberhäälestuseks. Ka IRL, kes otsib oma nägu, võiks jääda liberaalse maailmavaate esindajaks.

Loodame, et pingil istumise aeg ja vasakpoolne võim mõjub Reformile tervendavalt.

Hetkel kuum