Vastumeelselt varjust valgusse

Kui Äripäev nelja aasta eest kirjutas, et Põhja-Tallinnas asuva Arsenali keskuse tagant paistavad Reformierakonna pikaaegse peaideoloogi Rain Rosimannuse kõrvad, ütles asjaosaline ise, et pole projektis osalemise kohta veel otsust langetanud. Tänaseks on Rosimannus oma osaluse Arsenali keskuses ametlikuks vormistanud: enne oli see varjatud.

Äripäeva hinnangul jääb Arsenali kinnistuga seotud tehingutest kergesti poliitilise mõjuvõimuga kauplemise mulje: magusas kohas kinnistu müüdi kiirkorras ja alghinnaga ettevõttele, millega Rain Rosimannus hiljem varjatult liitus. Kunagise sõjatööstuse kinnistute tehing toimus ajal, mil Riigi Kinnisvara nõukogu esimees oli Taavi Rõivas, hilisem Reformierakonna juht, kes ajakirjaniku küsimustele sisulist vastust ei andnud. Küll aga laekus eile RKASi kinnitus, et Arsenali müügitingimused olid tavapärased.

Rosimannus andis küll kommentaare nii 2012 kiires korras käinud enampakkumise aegu ja nüüdki, kuid vastumeelselt. Ta üritas toimetusega kokku leppida, et lugu tema Arsenali-osalusest ei ilmuks mitte praegu, vaid paari kuu pärast, sest loo ilmumine toovat keskusele majanduslikku kahju. Vastu pakkus ta infot keskusega seotud ärisaladusest. Toimetus Rosimannusega kokkuleppele ei läinud, leiab aga, et selline pakkumine on kõnealuse isiku puhul iseloomulik. Kui diilitegemine ei õnnestunud, koges Rosimannusega suhelnud ajakirjanik manipuleerimist, mille hulgas ei puudunud ka süüdistavad noodid. Varem oleme kuulnud, et oleme Äripäevas nagu põrsad, ja muudki reljeefset. 

Rosimannuse põhjendused, et teda ajas oma osalust peitma tõsiasi, et Tallinna linnas oli sellal võimul Keskerakonna tollane juht Edgar Savisaar, mistõttu linnavõim oleks temasse kui reformierakondlasse võinud erapoolikult suhtuda, on naljakas. 

Ka Rosimannuse teised äriskeemid pole läbipaistvusega hiilanud. Äripäev on kirjutanud Dokto Balticust, mille osaluse sokutas Rosimannus Panama tankistfirma kätte ning ettevõtte juhatusse ilmus firmamatja Raul Pint. Ettevõte sai uue nime ja Leedu partner algatas selle pankroti. Teine Äripäeva kajastatud näide on Rosimannusele kuulunud telekanali Seitse liikumine juba Autorollogi kaasusest tuttava Siim Roode kätte, lõpuks variisikule. Autorollo juhtumist on aga saanud poliitilise mõjuvõimu iseenda ja perekondlikes huvides ärakasutamise näide avalikus ruumis. Autorollo kaasuses on riigikohtu lõplik lahend veel sündimata.

Kui Rain Rosimannusel Arsenali asjus ja teisteski äriasjades midagi varjata ei oleks, poleks tal ka vajadust püüda toimetusega diile teha või muul viisil manipuleerida. Paraku on demagoogiline suhtlemine, milles ei puudu ka ähvardused, Reformierakonna ajuks ja halliks kardinaliks peetud mehe suhtlemisstiil olnud pikemat ­aega. Oma osalusi ettevõtmistes ei peida ettevõtja, kelle südametunnistus on puhas. 

Privaatsuse hindamine on üks asi, soov iga hinna eest oma tegemisi varjata aga teine. Äripäev on Rosimannuse poliitilist tegevust võrrelnud Vene lennukiga, mis lendab sisse lülitamata transponderitega ja rikub piiri. Ka Rosimannuse äritegemise kombed viivad mõtted pigem idapiiri taha kui seostuvad lääneliku, avatud ärikultuuriruumiga.