Äripäev • 10. märts 2017 kell 4:15

Riik asub kapiettevõtjaid avalikkuse ette tooma

Foto: Anti Veermaa

Kui ettevõtete tegelikud omanikud ja maksutulu saavad avalikuks, väheneb võimalus kasutada tankiste ja ettevõtlus vaid võidab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Euroopa Komisjoni nõudel on Eesti asunud kibekiirelt vormistama seadusemuudatust, mille eesmärk on ettevõtete varjatud osalused ja tegelikud kasusaajad äriregistris avalikustada.Ei tohiks vast olla üllatus, et Äripäeva meelest, kes soovib oma tegevusega ­aidata kaasa Eesti saamisele maailma kõige avatuma majandusega riigiks, on tegemist sammuga õiges suunas. See vähendab poliitilise korruptsiooni ohtu ja suurendab ettevõtluskeskkonna läbipaistvust.Kui midagi kritiseerida, siis rahatrahvi suurust või õigemini väiksust, mis ähvardab ettevõtet andmete esitamata jätmise eest. 32 000 eurot ei pruugi olla motiveeriv, kui osaluse varjamise panused kõrged.

Äripäev ei jaga mõne advokaadi kartust, et juba praegu on äriregister liiga avalik ja näiteks ei peaks sealt saama välja lugeda ettevõtjate omanikutulu. Me pole nõus, sest meie meelest on ettevõtja avaliku elu tegelane. Tema tegevus mõjutab tema töötajaid, kliente, äripartnereid, kaas­aktsionäre. Ettevõtja äriedu võib sõltuda poliitikute või ametnike otsustest. Seega on oluline teada, mida ta teeb ja kes ta on.

Äripäeva meelest võiks avatud ettevõtluskeskkonna või laiemalt avatuma ühiskonna loomise suunas veel mitu olulist sammu astuda. Näiteks on tihti nii, et äriregistrile esitatud ettevõtte aadressil pole mingit seost ettevõtte tegeliku asukohaga. Keegi seda ei kontrolli, keegi ei vastuta, mis aadressi üles annad.

Teine oluline teema on libalikvideerijad ja tankistid, kelle eesmärk on võlausaldaja tühjade kätega jätta. Igal aastal jätavad Eestis tuhanded ettevõtted arved maksmata, lõpetades mõne aja möödudes raugemise, likvideerimise või pankrotiga. Liiga suur osa neist teeb seda pahatahtlikult. Hageda äriühingut, millest on vara välja kanditud ja kus juhatuse liige on tankist, on võlausaldajale võitmatu lahing.

Riik likvideerib tasuta

Notarid on juba välja pakkunud viise, kuidas seda probleemi lahendada: tuleks laiendada ärikeeldude ja ettevõtluskeeldude võimalusi; firma üleandmine ei tohiks vabastada vastutusest; maksuvõlaga firmat ei peaks saama müüa ega osta; pankroti algatamisega hilinemine ei tohiks olla kuritegu ja ettevõtete likvideerimine peaks olema reguleeritud. Praegu pakub riik sisuliselt tasuta likvideerimisteenust.

Pankrotihaldurid soovitavad näiteks kaaluda võimalust, et pahatahtlikke likvideerijate suhtes saaks taas kriminaalmenetlust alustada.

Ja loomulikult eraisikute maksutulude avalikuks tegemine! See aitaks vähendada palgalõhet ja praegust ebaõiglast olukorda, kus näiteks õpetajate ja ametnike sissetulek on avalik. Istuva valitsuse otsus hakata järgmisest aastast madalapalgalistele maksumaksja raha eest tagasimakseid tegema teeb maksutulude avalikustamise suisa vajalikuks. Hinnanguliselt saab vähemalt kümnendik ametlikest madalapalgalistest ümbrikupalka. Neile toetuse andmine pole õiglane ega kanna ka seadusemuudatuse eesmärki. Maksutulude avalikustamine aitaks riigiabi paremini seda vajavate inimesteni toimetada. Kui oleme juba otsustanud, et madalapalgalisi tuleb toetada, siis teeme seda vähemalt ausa mängu reegleid järgides.

Kui riigikogus pea paarkümmend aastat tagasi avaliku teabe seaduse eelnõu menetles, oli seal sees idee inimese makstud tulumaksu avalikustamisest, kuid tollal hääletati see Reformierakonna ja Keskerakonna koostöös seadusest välja. Paneme nüüd tagasi.

Hetkel kuum