Telia kummastav vaikimistaktika

Eelmise aasta novembri lõpus rõõmustas Äripäev koos tuhandete väikeaktsionäridega, kui sai lõpu pea seitsmeaastane kohtuvaidlus, millega Telekomi poolteist tuhat väikeaktsionäri soovis Telia Companylt õiglast hüvitis oma Telekomi aktsiate eest. Lõpp ei olnud küll selline, kui aktsionärid lootsid, sest riigikohus ei võtnud arutusele nende taotlust viis korda suuremale hüvitisele, kui ringkonna kohus välja mõistis.

Sellest hoolimata oli ka ringkonnakohtus välja mõistetud hüvitis oluliselt suurem, kui oli tüliõunaks saanud esialgne pakkumine.Neli kuud hiljem ei ole väikeaktsionärid oma hüvitisest – 951 835 eurot – sentigi kätte saanud ja veelgi enam – nende esindajate pöördumistele suurfirma lihtsalt ei reageeri. Ka Äripäeva küsimustele toimuva kohta ei ole NASDAQ OMXi Stockholmi ja Helsingi börsil noteeritud telekommunikatsioonihiid Telia vastanud.

Äripäev on seisukohal, et üleolev suhtumine väikeaktsionäri kui kellessegi vähemasse, kellele ei pea infot jagama või kelle ootused ja tahtmised on teise-kolmandajärgulised, ei tohi juurduda. Kus juurdunud, peab muutuma. Ilmselgelt on Telia valinud vale taktika ning see ei tee neile ei au ega muuda kuidagi olukorda. Tegelikke põhjusi, miks Telia ignoreerib nii väikeaktsionäre, ajakirjandust kui ka kohtuotsust, me ju tea. Ei ole teada, kas Telia võib püüda kohtuotsuse täitmisest veel mingite nõksudega kõrvale hoida.

Arvestades nõude suurust, ei tohiks selle väljamaksmine kompaniile üle jõu käia. Saati kui väikeaktsionäre esindava Kawe Kapitali partneri Kristjan Hänni hinnangul on Telia see, kes väikeaktsionäride arvel ju võitis.

Hirm on halb äripartner

Suurem eksimus Telia poolt on hoiak, mis selle juhtumiga on võetud. Hea Telia, väike­investor ei ole vaenlane. Eestis on investoreid juurde vaja. Laiska raha ehk raha, mis seisab kontodel, on kogunenud miljardeid ja selle investeerimine majandusse oleks tõhus lisaressurss.Üks põhjus, miks raha eelistatakse väikesel leegil kontodel põletada, ongi kartus selliste juhtumite ees ehk reaalne kartus oma rahast ilma jääda.

Telia ei ole muidugi ainus ettevõte, kes oma väikeaktsionäridega kohtuteele on jõudnud. Põhjused on erinevad, aga kohtuteed on käinud ka Baltika, Tallinna Vesi, SEB jt. Eks näitab kohtuasjade hulk sedagi, et midagi on reguleerimata.

Arvata ja loota võib, et väikeinvestoreid tuleb juurde. Selline perspektiiv, kus tuumik­omanik ei riski kaasata kapitali, sest kardab võimalikke kohtuasju, pole see, mida vaja. Ja teistpidi – investor ei pea elama infopõuas ja pidevas hirmus, mis paneb ta kahtlustama iga juhtkonna liigutust.

Arusaadavalt tuleb eriarvamusi ette igal tasandil ning erinevad nägemused ettevõtte tulevikust võivad ettevõtte omanike teed lahku viia. Seda juhtub iga päev. Eesmärk oleks jõuda olukorda, kus need lahkuminekud ja ühinemised saaksid toimuda ilma kohtuasjadeta.Paratamatult kõlab väikeaktsionäri hääl vaiksemalt ja mõnikord võib see tunduda ebaõiglane. Aga vaevalt jätab ettevõtte juhtkond või omaniketuumik hea mõtte kuulamata või rakendamata lihtsalt sel põhjusel, et esitajal pole piisavalt esinduslikku pakki aktsiaid.

Ei ole välistatud, et asi on bürokraatias, mida kohtuotsuse täitmine endaga kaasa toob, ja tegelikult tegeleb Telia aktiivselt ringkonnakohtu otsuse täitmisega. Aga sellest saaks ju teada anda. Praegu juhtum lihtsalt kestab edasi ja keegi sellest ei võida.