Poolpuhta särgiga minister

Ettevõtjatel oli rahandusminister Sven Sesteri grammofonilikest põhjendustest kaheldavatele seadustele nii kõrini, et aplausi oleks teeninud tema asemele tulnud iga elementaarse dialoogivõimega inimene.

See, et uus minister tuleb praktikute hulgast, see tähendab, et on seaduste kirjutamise kõrval ka nende järgi talitanud, lisas kaalu veelgi. Ettevõtjaamet toob uuele rahandusministrile Toomas Tõnistele aga ka vähemalt küsitavusi, kui mitte etteheiteid.

Äripäeva hinnangul tuleb Tõnistel usutavalt ära seletada, kuidas tema ärid ristusid hõimlase süüdistuse saanud tegevusega, kui palju ta sellega kursis oli, ja võtta seda juhtumit kui spordist tuntud hoiatust. Kui aga veel mõni seos kaheldavate ärivõtetega välja ujub, tuleb punane kaart.

IRLi juhiks saanud Helir-Valdor Seederil jälle oli vaja värsket puhast nägu valitsusse, et erakonna juhi muutus tugevama visuaali saaks. Nii sai ettevõtja Toomas Tõniste ministriameti kätte nagu jooksu pealt. Tõniste ümber käivat soodustuspettuse uurimist Seeder tõsiseks takistuseks ei pidanud.

Tõnistet ennast prokuratuur milleski ei süüdista, siiski on PRIA-lt väidetavalt välja petetud rahaga paremaks saanud just temale kuuluvad maatükid ja petmistes kahtlustatav on tema naise vend. Seega vormiliselt ei puuduta teda miski, särgi rinnaesine on plekitu, aga külgedele on midagi ikka pritsinud – no ei ole usutav, et naise venna tegevus temale kuuluvatel maadel täiesti Tõniste teadmata käis. Eriti kui vaadata Tõniste teise äri – Käravete mõisa vanadekoduks muutmise projekti poole. Siin on Tõniste partneriks seesama naise vend Erik Nigola, mis annab kinnitust, et suhtlus on peale isikliku kindlasti ka äriline.

2012. aastal müüsid partnerid mõisa maha ja tundsid rõõmu, et said lahti ärist, mis võttis küll iga aasta raha, aga millega neil polnud huvi ega viitsimist tegeleda. Seda, kas mõis sattus headesse kätesse, Tõniste toona Järva Teatajale kinnitada ei julgenud, ja õige ka: tegelikult sai firma uueks omanikuks firmadematja Kalev Sakjas. Käik, mis ettevõtjana võis tunduda sel hetkel lihtsalt ökonoomne, näeb ministri kohta välja eetiliselt küsitav. Küll aga oleks ministri jaoks kohane küsida, miks riigis, kus ettevõtte asutamiseks kulub alla kahekümne minuti, valitakse selle lõpetamiseks selline vääritu tee. Vastust, miks tema selle tee valis, Tõniste teab. Kui selle pealt saab üldistusi teha ja seadusi paremaks muuta, on esimene kasu ettevõtjana tegutsetud aastatest kohe käes.

Loodetavasti pole siin kohe koalitsiooni vastas, kes on seda teemat arutanud ja selle kõrvale heitnud, nagu juhtus Tõniste eelmise ideega. Nimelt käis ta isikliku arvamusena välja idee pisikeste tülikate maksukogumiste asemel poole protsendipunkti võrra käibemaksu tõsta, aga pidi hiljem selle mõttemänguks kuulutama, sest koalitsioon oli selle juba heade ideede nimekirjast maha tõmmanud.

Ministriametiga on Tõnistele antud usaldus krediidina. Temalt on põhjust ­oodata, et seadusi ei hinnata ainult väljaandja poolt vaadates, vaid katsetatakse läbi ka kasutaja roll. Ja kuigi kolmest uuest ministrist käib just Tõniste ümber kõige suurem kära, tahaks näha seaduste kasutajakogemusega ministreid ka teistes valdkondades.