Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keelenõudeid tuleb leevendada

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Poemüüja peab peedi ära tundma ja kundelt õige asja eest raha võtma, aga mitte tingimata peedi eestikeelset nime teadma, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Maxima müüja eesti keele oskamatusest alanud skandaalis on lootusetult segamini läinud kaks asja: professionaalse suhtlemise oskus ja keelenõuete karmistamise või leevendamise vajadus. Esimese puudust ei õigust miski: ebaviisakus ja ebaprofessionaalsus võisid olla ka Maximale küllaldane põhjus selle töötaja teenetest loobuda.
    Ent keelenõudeid ei tule mitte karmistada, nagu avalikus ruumi on jõuliselt nõutud, vaid hoopis leevendada. Poemüüja ei pea oskama eesti keeles sujuvalt arutleda igapäevaelu teemade üle, anda edasi filmi või kirjandusteose sisu ning oskama kirjeldada muljeid, mis tal teost lugedes või vaadates tekkisid.
    Seda kõike aga nõuab keeletase B1, mida seadus poemüüjatele ette näeb. Poemüüjalt eeldatakse, et ta valdab seda sõnavara, mis tal konkreetselt oma töös tarvis läheb – ja loomulikult seda, et ta oleks professionaalne teenindaja. Tähtsam kui see, kas ta teab punapeedi eestikeelset nime, on see, et ta kauba ära see, et ta selle juurika ära tunneb ja kliendilt õige köögivilja eest raha sisse kasseerib. Mis keeles ta kodus pereliikmetega filmidest räägib, ei ole juba kundede asi.
    Need, kes väidavad, et keeleoskus on midagi, milles ei saa mingeid mööndusi teha, vaatavad mööda laiematest probleemidest, mis Eesti ühiskonna ees seisavad. Piitsa ja jõuga ei saa kedagi eesti keelt õppima ja armastama panna, küll aga saab sellega need inimesed, kes küll keelt õppida tahavad, aga esialgu on kasinaid oskusi häbenevad või ka alahindavad, keele kasutamise juurest eemale peletada. Sund pole mitte kunagi mitte üheski asjas saavutanud seda tulemust, mida ta saavutada soovib.
    Töökäte nappus on terav
    Teiseks, töökäte nappus jaekaubanduses on terav probleem, nõnda nagu mitmes muuski sektoris. Seda ainuüksi suuremate palkadega ei lahenda. Osaliselt leevendab müüjate-teenindajate nappust iseteeninduskassade levik, aga seda päeva, mil müüjaid-teenindajaid üldse vaja ei ole, pole niipea oodata. Töötamise õigust ei peaks inimeselt võtma, ja kui mõni tunneb ennast tõesti riivatuna selle pärast, et müüja keeleoskus tema standardile ei vasta, siis saab ju minna teise kassasse või valida iseteeninduse võimaluse.
    Kahtlemata on ameteid, kus keeleoskus on olulisem kui mõnes teises. Näiteks arsti juures võiks inimene emakeeles hakkama saada, et ta spetsiifilise tervisemure kirjeldamisega hätta ei jääks ja lõpuks ikka õiget ravi saaks. Selles valdkonnas on aga probleem tihtilugu hoopis vastupidine: Eestis elaval ja töötaval välismaalasel võib vahel olla keerulisem leida tohtrit, kes teda inglise keele vahendusel aidata oskaks.Mis aga puudub nendesse samadesse Maxima müüjatesse, siis tööjõupuudus sunnib neid varsti sisse tooma hoopiski kaugemalt. Kas on tõesti mõtet inimest seni tööturult eemal hoida, kuni ta praeguste seadustega nõutava keeletaseme omandab? Muidugi mitte. Mida kiiremini kas suunatud või suunamata migratsiooni korras inimene siin tööturule siseneb, seda parem.
    Ja selle pärast on mõistlik keelenõuded üle vaadata. Ülearune rigoroossus ei tule üheski asjas kasuks. Kes tahab keelt õppida, saab selle tööl käies kiiremini selgeks. Ja igas ametis ei ole tingimata tarvis osata oma mõtteid ja tundeid pretsiisselt väljendada. Aitab, kui lihtsama ja peamisega maha saadakse.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.