Eurotoe kadudes tuleb endal kõndima õppida

Pärast 2020. aastat väheneb euroraha osakaal oluliselt, samas peab ministeerium kõigi seniste toetustegevuste jätkamist ka uuel eelarveperioodil vajalikuks. Toetuste vähenemine mõjub majandusministeeriumi hinnangul pärssivalt teadus- ja arendustegevusele ning ettevõtete uuendusmeelsusele. Ekspordi arendamise ja turismitoetuste lõpetamine pärsiks Eesti konkurentsivõimet välisturgudel ning Eesti atraktiivsust turismi sihtkohana.

Selge on see, et kui raha on vähem käes, tuleb hakata rohkem kaaluma, kuhu seda kõige otstarbekam kulutada on. Ministeeriumi lahendus on tagastamatute otsetoetusete mahu vähendamine ning laenude, käenduste, garantiide ja nõustamise mahu suurendamine. Kokkuvõttes väheneb oluliselt raha hulk, mis jõuab ettevõtja taskusse, ning suurenevad kulud ametnikele, administraatoritele ja nõustajatele.

Karkude kadumine mõjub tervendavalt

Teisalt võib riigi otsetoetuste vähenemine Eesti ettevõtlusele hoopis tervendavalt mõjuda. See sunnib ettevõtjaid end vormi ajama. Väheneb toetuste taotlemisele kulutatud aeg ja energia, mida saab kulutada hoopis oma põhitegevusele. Ettevõtlusmaastik muutub puhtamaks, kaovad erinevad üksnes toetuste najal tegutsenud ja turgu risustanud ettevõtted. Äriplaan peab muutuma konkurentsivõimeliseks, ei piisa enam osavast projektikirjutamisoskusest.

Projektikirjutamine ühiskonnale lisaväärtust ei loo, küll aga edukas ja jätkusuutlik ettevõtlus, mis loob töökohti ja täidab maksudega riigikassat. Riigi toetusega harjunud ettevõtjatel on mõned aastad aega kohaneda mõttega, et tuleb eurokarkudest loobuda ning ise kõndima õppida.

Sama kehtib ka riigieelarvest palka saavate rahvaesindajate ja ametimeeste kohta. Kui riigikassasse euroliidust tilkuva raha hulk väheneb, tuleb nii poliitikul kui ametnikul enda heaolu huvides mõelda, kuidas muuta tegutsemine lihtsamaks neile, kes kodumaal riigieelarvet täidavad.

Isemajandav ja ettevõtlik Eesti võib olla hoopis rikkam kui eurotoetustest elatuv Eesti.