Lidli tulek raputab jaekaubandusturgu
Kohalikud kaupmehed on rahvusvahelise konkurendi tuleku pärast ärevil ning otsivad ühinemisvõimalusi.
Saksa odavmüügiketi Lidl tulek Eestisse on nüüdseks võrdlemisi kindel. Lidl on omandanud krundid kaupluste rajamiseks, värvanud esimesed töötajad ning kõigi eelduste kohaselt avab esimesed kauplused kahe aasta pärast. Siinsed kaupmehed on uue tugeva konkurendi tuleku pärast mõistetavalt ärevil ning ringlema on läinud jutud võimalikest ühinemistest ja ülevõtmistest.
Äripäeva hinnangul on tarbijal põhjust Lidli tuleku üle kindlasti heameelt tunda, kuid kohalikel tootjatel ei pruugi rõõmustamiseks põhjust olla.
Eestis tegutseb täna seitse jaeketti ning konkurents turul on terav. Kauplusi on palju, sest ükski konkurent ei ole soovinud alla anda ning on proovinud oma turuosa hoida ja kasvatada üha uute kaupluste avamisega. Ebaefektiivselt palju kauplusi sunnib kaupmehi hindu tõstma ning kokkuvõttes tarbija sellest ei võida.
Habras tasakaal puruneb
Rahvusvahelise tugeva kaupmehe saabumine raputab tänast habrast tasakaalu ning sunnib turuosalisi oma positsioone ümber vaatama. Globaalselt on Lidli kõrval kõik tänased turuosalised väiketegijad: nii Selver ja Coop, kes tegutsevad ainult Eestis, kui ka Maxima ja Rimi, kes tegutsevad küll lisaks Balti riikidele veel mõnel turul. Toiduainete kaubanduses on mahtudel oluline roll ning ükski Eesti jaekett ei suudaks Lidliga hinnas pikalt konkureerida.
Prisma ongi juba kinnitanud, et on huvitatud müügis olevate jaekaubandusettevõtete ostmisest või nendega ühinemisest. Lidli saabumiseks valmistudes on Prismal plaanis lähiaastatel kahekordistada oma kaupluste arvu ja avada 10 uut supermarketi mõõdus poodi.
Advokaadibüroo Ellex Raidla partner ja kaubanduse valdkonna juht Risto Vahimets leiab oma analüüsis, et kuigi Lidli tuleku ootus on täiendav põhjus konsolideerumisteks, siis isegi sellest sõltumata on turul muutusteks soodne hetk, sest palju vaba raha otsib rakendust.
Ühelt poolt on rahvusvaheliste investorite huvi Eesti vastu kindlasti tervitatav, kuid kohalike tootjate jaoks ei pruugi Lidli jõuline turu hõivamine rõõmusõnum olla. Lidli tootevalik koosneb suuresti pakendatud ja pika säilivusajaga toodetest, millega kohalikel tootjatel on hinnas raske võistelda. Eesti päritolu toit Euroopa suurtootjate odava kaubaga ei konkureeri ning muutub järjest rohkem luksuskaubaks. Teisalt on kõlanud ka vihjeid, et Lidl on üritanud siinsetele tootjatele lähenda, ühesti konkreetsest kokkuleppest ei ole seni teada antud.
Lidli teine katse
Lidl üritab Eesti turule siseneda juba teist korda. Esimesel korral enam kui kümme aastat tagasi plaanidest palju kaugemale ei jõutud, seekord on aga tingimused soodsamad. Eesti jaekaubandusettevõtted suutsid mullu tublisti müügitulu kasvatada.
Võrreldes 2016. aastaga suurenes müük mullu enam kui 8%. Eksperdid prognoosivad sisetarbimise kasvu ka lähiaastateks. Erinevalt Lidli esimesest põgusaks jäänud sisenemiskatsest ei ole täna Eestis odavate discounter-tüüpi kaupluste turunišis ühtki tugevat konkurenti ees. Rimi otsus Säästumarket pensionile saata on Lidli tulekuks platsi ette valmistanud.
Tarbijale teevad Lidli odavad hinnad ja laienev kaubavalik kindlasti rõõmu. Konkurents sunnib siinseid kaupmehi pingutama ja uusi lahendusi otsima ning lähiaja turuarenguid on ka kõrvalt põnev jälgida.
