Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järjekordne löök Baltimaade pangandusele
JuhtkiriFoto: Anti Veermaa
Pärast Danske rahapesuskandaali on Läti keskpanga juhi vahistamine ning ABLV moratoorium taas usaldust lõhkunud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pankade sattumisest moratooriumi alla kuulsime meie siin Eestis viimati üheksakümnendatel, mil riik oli alles noor ja finantssektor verisulis. Keskpanga juhi vahistamine on aga sündmus, millesugust meie ega ka läänelike naabrite juures ette pole tulnudki.
Tahame või ei: Läti finantssektori rängad pahandused mõjutavad meid kindlasti, olgu otsesemalt või kaudsemalt. Laia ilma jaoks moodustavad Balti riigid sageli, et mitte öelda enamasti, ühe terviku.
Pärast seda, kui Danske Banki räsinud rahapesuskandaal käis kõige rängemal kuju üle Eestist ning leedulaste keskpanga juhi Vitas Vasilauskase minevikku loobib küsimärke maksuparadiiside kasutamine oma eelmisel töökohal advokaadina, osutuvad Läti keskpanga juhi vahistamine ja rahapesukahtlustega võitleva ABLV panga moratoorium järgmiseks rängaks löögiks Balti riikide finantssektori usaldusväärsusele. Usaldus on aga see peamine asi, millega pangad õigupoolest kauplevad. Ammugi siis veel keskpangad. Praegu ei tea me veel, kas ABLV panga likviidsushädad ning Läti keskpanga otsus pangale võlakirjade tagatisel ligemale 100 miljonit eurot laenu anda on keskpanga juhi vahistamisega omavahel seotud või mitte.
Ajalehe Diena andmetel on Ilmars Rimševicsi tegevuse asjus algatatud kriminaaluurimise põhjus kõrgete ametiisikute organiseeritud kuritegevus, milles käigus pressiti välja altkäemaksu oma ametiseisundit ära kasutades. Kellelt ja mis asjus altkäemaksu välja pressiti, selle kohta esialgu kindlaid andmeid pole. Esimesed kinnitamata vihjed seostasid Rimševicsi väidetava tegevuse ehitus- ja kiirlaenuäriga, ent selles sektoris tegutseva ärimehe Maris Martinsonsi vahistamisega tekkinud seos on veel samuti lõpliku kinnituseta.
Väga tõsised kahtlused
Muidugi on kogu Rimševicsi tegevusega seotu uurimine alles kahtlustuste tasemel, ent need on niivõrd tõsised, et tema jätkamine keskpanga juhi ametis on võimatu. Seda arusaama on ühemõtteliselt väljendanud ka Läti peaminister Maris Kucinskis. Jah, muidugi ei kuku Läti keskpank juhi ametist eemaldamise tõttu päevapealt kokku. Päris selge on aga, et juhi vahi alla võtmine jätab märgi kogu keskpanga tegevusele – seda isegi juhul, kui uurimine peaks tuvastama, et keskpanga juhtkond Rimševicsi afääridest ei teadnud.
ABLV skandaali mõju Läti finantssektorile ning usalduse mõranemise tõttu ka meile on samuti raske üle hinnata. ABLV on varade suuruse poolest Läti kolmas pank ning Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all. Meie siin võime naabrite skandaale jälgides meelde tuletada Danske Eestis toimunud musti tegusid ning lohutada ennast sellega, et vähemasti keskpanga juhiga on meil vedanud: Ardo Hansson üks võimalikke nimesid Euroopa Keskpanga presidendi kohale pärast seda, kui Mario Draghi ametiaeg 2019. aastal lõpeb.
Tõsi, Saksa keskpanga juhi Jens Weidmanni šansid Draghi kingadesse astuda on vähemalt Bloombergi hinnangul mitu suurusjärku kõvemad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.