Unistus nullbürokraatiast ei ole veel päris surnud

Eelmise valitsuskoalitsiooni ellukutsutud nullbürokraatia projekt on üks neist, mis jõudis ka istuva valitsuse koalitsioonileppesse. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson raporteeris kuu aega tagasi, et projekti raames ettevõtjate pakutud 164 ettepanekust, mille riigiasutused on lubanud ellu viia, on teostatud juba rohkem kui pooled. Kui algselt oli plaanis projekti lõpparuanne esitada juba tänavu kevadel, siis nüüd otsustati ametnikele aega juurde anda. “Võtsime ministritega vastu otsuse, et nullbürokraatia projekti tööd oleks vaja jätkata selle aasta lõpuni,” sõnas Simson.

Paistab, et kõik on justkui hästi. Töö eesmärgi nimel käib, ametnikud raporteerivad edusammudest, üle poole tööst on tehtud.

Kui aga rääkida ettevõtjatega, siis on tunnetuslikult riigiga suhtlemine nende hinnangul viimasel ajal pigem bürokraatlikumaks ja tülikamaks muutunud. „Lihtsast, selgest ja ettearvatavalt käituvast riigist oleme alles kaugel ja vahest isegi viimase aastaga eemaldunud. Lihtsust, selgust ja nullbürokraatiat oleme lubanud, aga segadust pakkunud. Ma ei räägi ainult maksudest, vaid ka masinast. E-riigi kasutajaliidesed – mis kodaniku jaoks ju ongi see riigi nägu, mis tema poole pööratud – on tihti lubamatult vanamoodsad, ebaloogilised, pikatoimelised,“ mainis president oma nädalavahetusel peetud Eesti riigi juubelikõnes.

Nullbürokraatia projekti üks vähestest suurtest ja nähtavatest töövõitudest on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõus 16 000 eurolt 40 000 eurole. Suur töös olev algatus on maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojekt Aruandlus 3.0, mis peaks oluliselt lihtsustama ettevõtete aruandlust. Mitmed teised ellu viidud ettepanekud tekitavad aga vastakaid emotsioone. Näiteks ettevõtetele kehtestatud uus erasõitude maksustamise kord kaotas küll sõidupäeviku pidamise kohustuse, kuid tõi kaasa hulgaliselt uut segadust ja massilise ettevõtete autode ümbervormistamise eraisikute nimele.

Ametnike uus normaalsus

Nullbürokraatia töögrupis osalenud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ongi ühe suure ohuna välja toonud, et isegi kui bürokraatiat õnnestub ühest otsast pisut kärpida, kipub ta teisest otsast uute nõuete ja regulatsioonidega ikka vohama minema.

„Äärmiselt oluline on nullbürokraatia algatusega edasi minna, kuni bürokraatia vähendamine ja halduskoormuse mõõtmine on kujunenud ametnike jaoks uueks normaalsuseks,“ leidis Palts.

Mõtteviisi muutus algab juhtidest. Äripäev loodab, et presidendi kõnet tähelepanelikult kuulanud valitsuspoliitikud suudavad olla uuendusliku mõtteviisi kandjad ning elluviijad. Ametnikukeskne mõtteviis peab asenduma kliendikesksega ning nullbürokraatia projekti elluviimine on oluline samm sellel teel.