Eesti jättis Euroopa trükimasina kasutamata
Keskpankade rahapoliitika järk-järguline normaliseerimine toob vältimatult kaasa majanduskasvu pidurdumise.
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas möödunud nädalal Riias lõpetada rahatrükina tuntuks saanud varaostuprogrammi, mis on stimuleerinud ka Eesti majandust. Tuleva aasta jaanuarist saab läbi triljonitesse eurodesse ulatunud võlakirjade ostuprogramm, millega Euroopa Keskpank on 2015. aastast peale majandust ergutanud.
Äripäev leiab, et selline massiivne monetaarpoliitiline sekkumine majandusse pidi varem või hiljem läbi saama ja on kahju, et Eesti ei kasutanud odava laenuraha aega oluliste objektide väljaehitamiseks ning kapitalituru ja börsi arendamiseks.
Püham kui paavst
Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kellel pole riigivõlakirju, kuid Euoopa Keskpanga rahapoliitika on meid vaatamata sellele oluliselt mõjutanud. Kui euribor on madal, siis on madalamad ka meie eluasemelaenude intressid. Samuti mõjutab Eesti majandust euro kurss teiste valuutade suhtes.
Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson kinnitas pärast keskpanga ajaloolist nõukogu koosolekut Riias ERRile antud intervjuus, et rahatrükina tuntud varaostuprogramm on lühiajaliselt kindlasti pakkunud stiimulit ka Eesti majandusele. „Kui me hakkame nüüd väljuma, siis see peaks seda stiimulit natuke vähendama,“ nentis Hansson.
See lühiajaline kaudne stiimul oleks aga võinud olla märksa otsesem ja mõjusam, kui Eesti oleks sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega otsustanud emiteerida riiklikke võlakirju. Eesti on aga oma võlakirjade emiteerimisest rangelt hoidunud.
Keskpankade rahapoliitika järk-järguline normaliseerimine ehk intressimäärade tõstmine ja euroalal varaostuprogrammi lõpetamine toovad vältimatult kaasa majanduskasvu pidurdumise.
Odava raha ja tarbimispeo aeg saab läbi ning kes seda aega enda kasuks ära kasutada ei osanud, jääb ootama järgmist võimalust majandustsükli pöördudes. Näiteks Tallinna-Tartu maantee väljaehitamine jääb suure tõenäosusega seekord jälle lõpule viimata.Eesti ehk liigselegi kasinusele suunatud otsustest rohkemgi on põhjust aga muret tunda meie partnerite liigpriiskavate majandusotsuste pärast.
Euroopa Keskpanga rahatrüki põhjuseks olnud olukorra sügavaimad põhjused pole ju kuhugi kadunud. Riikide võlakoorem ja rahvale jagatud lahked, kuid ebarealistlikud lubadused ning rahvastiku vananemine on tõsiasjad, mis on jäänud muutumatuks.
Riskid realiseeruvad
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina poolt mullu augustis välja pakutud maailmamajandust ohustavatest riskidest (protektsionismi ulatuslikum levik, euro prognoositust kiirem tugevnemine, riigivõlakirjade tootluste liialt kiire tõus, olukorra halvenemine Itaalia finantssektoris, Hiina kiirest laenukasvust tekkivad probleemid jm) on tänaseks suurem osa realiseerunud.
See viitab sellele, et laineharjalt allatulek võib kujuneda oodatust järsemakski. Seda enam on kahju, kui soodsate olude pakutud võimalused kasutamata jäid. Õnnel on peas üksainus juuksetutt ja kui õigel ajal sellest kinni ei haara, libiseb ta käest. Järgmise korrani.