- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,41%39 821,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,41%39 821,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti jättis Euroopa trükimasina kasutamata
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas möödunud nädalal Riias lõpetada rahatrükina tuntuks saanud varaostuprogrammi, mis on stimuleerinud ka Eesti majandust. Tuleva aasta jaanuarist saab läbi triljonitesse eurodesse ulatunud võlakirjade ostuprogramm, millega Euroopa Keskpank on 2015. aastast peale majandust ergutanud.
Äripäev leiab, et selline massiivne monetaarpoliitiline sekkumine majandusse pidi varem või hiljem läbi saama ja on kahju, et Eesti ei kasutanud odava laenuraha aega oluliste objektide väljaehitamiseks ning kapitalituru ja börsi arendamiseks.
Püham kui paavst
Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kellel pole riigivõlakirju, kuid Euoopa Keskpanga rahapoliitika on meid vaatamata sellele oluliselt mõjutanud. Kui euribor on madal, siis on madalamad ka meie eluasemelaenude intressid. Samuti mõjutab Eesti majandust euro kurss teiste valuutade suhtes.
Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson kinnitas pärast keskpanga ajaloolist nõukogu koosolekut Riias ERRile antud intervjuus, et rahatrükina tuntud varaostuprogramm on lühiajaliselt kindlasti pakkunud stiimulit ka Eesti majandusele. „Kui me hakkame nüüd väljuma, siis see peaks seda stiimulit natuke vähendama,“ nentis Hansson.
See lühiajaline kaudne stiimul oleks aga võinud olla märksa otsesem ja mõjusam, kui Eesti oleks sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega otsustanud emiteerida riiklikke võlakirju. Eesti on aga oma võlakirjade emiteerimisest rangelt hoidunud.
Keskpankade rahapoliitika järk-järguline normaliseerimine ehk intressimäärade tõstmine ja euroalal varaostuprogrammi lõpetamine toovad vältimatult kaasa majanduskasvu pidurdumise.
Odava raha ja tarbimispeo aeg saab läbi ning kes seda aega enda kasuks ära kasutada ei osanud, jääb ootama järgmist võimalust majandustsükli pöördudes. Näiteks Tallinna-Tartu maantee väljaehitamine jääb suure tõenäosusega seekord jälle lõpule viimata.Eesti ehk liigselegi kasinusele suunatud otsustest rohkemgi on põhjust aga muret tunda meie partnerite liigpriiskavate majandusotsuste pärast.
Euroopa Keskpanga rahatrüki põhjuseks olnud olukorra sügavaimad põhjused pole ju kuhugi kadunud. Riikide võlakoorem ja rahvale jagatud lahked, kuid ebarealistlikud lubadused ning rahvastiku vananemine on tõsiasjad, mis on jäänud muutumatuks.
Riskid realiseeruvad
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina poolt mullu augustis välja pakutud maailmamajandust ohustavatest riskidest (protektsionismi ulatuslikum levik, euro prognoositust kiirem tugevnemine, riigivõlakirjade tootluste liialt kiire tõus, olukorra halvenemine Itaalia finantssektoris, Hiina kiirest laenukasvust tekkivad probleemid jm) on tänaseks suurem osa realiseerunud.
See viitab sellele, et laineharjalt allatulek võib kujuneda oodatust järsemakski. Seda enam on kahju, kui soodsate olude pakutud võimalused kasutamata jäid. Õnnel on peas üksainus juuksetutt ja kui õigel ajal sellest kinni ei haara, libiseb ta käest. Järgmise korrani.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele