Kiirus on hea, aga kütusega on halvasti

Kümme kvartalit järjest on Eesti majanduskasv ületanud 2%, tänavu teises kvartalis siis 3,7%. Eesti ettevõtja väljakutse on hakkama saada sisuliselt maailma kõige kiiremini kasvavate tööjõukuludega, mida aga ei suudeta nii kiirelt müügitulusse üle kanda. Ettevõtete tööjõukulud oli tänavu teises kvartalis mullusest 7% suuremad, kuid tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli iga töötaja kohta vaid 1% suurem kui aasta varem samal ajal. Tootlikkus tunni kohta kasvas vaid 0,7%.

Soome, mille majandus ja tööturg meid kõige enam mõjutavad, kannatab samuti töökäte nappuse käes eelkõige tööstuses ja ehituses. Ettevõtjate sõnul ei piisa isegi 15eurosest tunnipalgast, et töötajaid leida. See sunnib ka sealseid palku tõusuteele ja võib vahepeal rahunenud Kalevipoegade rännet taas intensiivistada.

Kuigi mitte drastiliselt, on miinusmärgiga ka viimase aja investeerimismahud. Mõningast tagasilööki on praegu ka Tallinna korteriehituses. Korterelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv on teist kvartalit järjest kahanenud, eluasemeprojektide finantseerimismaht ei ole enam varasemat kasvu jätkanud ja paralleelselt on ostuhuvi kasv asunud vaibuma.

Tõõjõukulude kasv, tööturule siseneva põlvkonna väiksuse, järjest paisuva avaliku sektori palgaralli ja poliitikute pimesikumängu tõttu välistööjõusse seisab Eestil juba kohe varsti ees aeg, mil esimesed ettevõtted hakkavad tegevust lõpetama. Need, kelle äriplaan ei kannata välja kasvavaid tööjõukulusid.

Seda tulevat jada võib võtta kaheti. Võib võtta positiivsena. Et see on tavaline konkurentsivõitlus ja ongi parem, kui turult kaovad need, kes ei suuda muutunud oludega hakkama saada. Küll uued ettevõtted võtavad vabanenud töötajad kiirelt üle. Oleme seda näinud ju näiteks Elcoteqi või PKC koondamiste puhul.

Teisalt on näha ümbrikupalkade kasvu just väiksema sissetulekuga inimeste seas. Kasvavad tööjõukulud sunnivad eriti just väiksemaid firmasid ellujäämiseks nn nutikusele. Lisaks on kasvava surve all eksportöörid, sest välisturul pole siin kasvav palk mingi argument hinda küsida. Kui hakatakse välismaal lepinguid kaotama, ei pruugi tekkinud auku täita mitte mõni teine firma Eestis, vaid välismaalt. Ja lõpuks – kui töökäsi pole, siis neid pole.

Öelda, et Eesti ettevõtlus peaks kiirelt tööjõule orienteerumise asemel ümber orienteeruma kapitalimahukale ettevõtmisele, on lihtsam kui teha. Pealegi, mäletate seda tselluloositehase asja, eks.

Kriis võib tabada alati ootamatult, kõike ette ei näe. Kuid on üks mõõdik Eesti majanduse armatuurlaual, mis vilgub punaselt. See on töökäte nappus ja seetõttu kasvav palgakulu. Jah, majanduse kasvutempo on hea, kuid kütusega on halvasti.

Öeldakse, et halvad otsused tehakse­ pea alati headel aegadel, kuid selguvad need halbadel aegadel. Praegu võib olla halb otsus loota majanduskasvu ja seega käibe kasvu iseeneslikule jätkumisele.­ Ettevõtete võitlus talentide pärast on juba praegu karm, kuid see on muutumas peagi enneolematuks. Seega just praegu tuleb sundida end ja oma organisatsiooni muutuma, otsima originaalseid viise klientide leidmiseks, müügi suurendamiseks ja seeläbi kaubamärgi tugevdamiseks, mis võimaldab paremaid töötajaid hoida ja leida.