Äripäev • 5. september 2018
Jaga lugu:

Danske tegi Eestist Euroopa meistri rahapesus

Eesti jaoks on oluline välja selgitada, kas Danske väidetava rahapesuga oli seotud ka meie oma ametnikke või poliitikuid.

Foto: Anti Veermaa

Ajalehe Financial Times äsjane artikkel, mille andmetel Danske panga Eesti filiaali kaudu liikus ainuüksi ühe aasta jooksul ligi 30 miljardi dollari ulatuses Venemaalt ja mujalt endisest Nõukogude Liidust pärit raha, teeb Eestist finantsmaailmas tuntud riigi. Ja seda mitte heas mõttes.

Eesti tõusmine Euroopa riikide rahapesu meistrite liigasse sunnib paratamatult küsima, kelle tegemata töö tõttu selline mastaapne rahapesuskeem võimalikuks sai.

Täpselt aasta tagasi avaldas Äripäev koos mitme riigi tippajakirjanikega tehtud uurimustöö tulemused, millest selgus, et Eesti Danske kontodelt käis läbi 2,5 miljardit eurot Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat raha. See Aseri Laundromati nime saanud skeem oli aga üksnes jäämäe veepealne osa ning järgnevad uurimused on pesumasinast läbi käinud rahasummat järjest kasvatanud.

Skandaali tekitanud tehingud toimusid aastatel 2007–2015 ning kõrgperiood oli 2013. aasta, mil Danske Eesti filiaali mitteresidentidest klientide hoiused ulatusid Financial Timesi andmetel ligi 30 miljardi dollarini. Mõjuka majanduslehe andmed pärinevad Danske panga enda tellitud auditist, mille on koostanud konsultatsioonifirma Promontory Financial. Danske on ise rahapesu uurimise põhjalikult ette võtnud, sest on aru saanud, et põhjalik enesepuhastus on ainus viis klientide ja investorite usalduse taastamiseks. Usaldusväärsus on ühe panga jaoks aga kõige kallim vara.

Panga kinnitusel lõpusirgel oleva Eesti filiaali tegevuse uurimise lõppraport saab ilmselt vähemalt osaliselt ka avalikuks. Lisaks ajakirjanikele pakub see kindlasti huvi ka õiguskaitseorganitele. Nii Taani kui ka Eesti riigiprokuratuurid on alustanud kriminaaljuurdlust seoses väidetega, et Danske Bank on oma Eesti filiaali kaudu seotud rahapesuga.

Tõsine süüdistus nõuab vastust

Eesti prokuratuur alustas uurimist USA finantsist William Browderi avalduse alusel, kes on muu hulgas väitnud, et Eesti uurimisasutused pigistasid Danske pangaga seotud rahapesuskeemi ees sihilikult silma kinni. "Nad kasutasid tehnilisi nüansse seaduses, et seda asja ei peaks enam edasi uurima," väitis Browder Postimehele antud intervjuus.

See on tõsine süüdistus, mis nõuab tõsist vastust. Eesti finantsjärelevalve sekkus Danske Eesti filiaalis toimuvasse 2014. aastal, kui leidis, et aset on leidnud rahapesuvastaste reeglite suures mahus ja kaua kestnud süsteemne rikkumine. Sisuliselt nõudis finantsinspektsioon, et Danske filiaal mitteresidentide teenindamist piirama hakkaks.

Kui info võimaliku rahapesu kohta oli Eesti uurimisasutustel olemas juba varem, on meie kõigi huvides, et selgitada välja, miks selle uurimise ja tõkestamisega ei tegeletud. Kui ühe panga jaoks on usaldusväärsus kallis vara, siis ühe riigi jaoks on usaldusväärsus nii partnerite kui ka oma kodanike silmis eluliselt vajalik.

Äripäev tahab näha, et Eestis toimuv uurimine kas lükkab ühemõtteliselt ümber süüdistused, et siinsed ametnikud ja poliitikud olid osalised või vähemalt teadlikud Danske rahapesumasina aastaid kestnud toimimisest, või selgitab välja konkreetsed süüdlased ja nende vastutuse.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt