- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõstkem maksumoraali
Maksu- ja tolliamet on võtnud kampaaniate ja kontrollreididega ümbrikupalgaga võitlemise fookusesse ja seadnud eesmärgiks vähendada ümbrikupalga saajate osakaalu 2021. aastaks neljale protsendile. Sellele vaatamata pole mustalt töötasu maksmine vähenemise märke näidanud. Vastupidi – konjunktuuriinstituudi tänavuse uuringu andmeil tõusis see mullu 2016. aastaga võrreldes 8%-lt 13%-le. Maksameti andmeil jääb riigil saamata 150 miljonit eurot aastas.
Selles valguses on tervitatav, et riik üritab võitlust musta rahaga tõhustada ja on hakanud vastutusele võtma ka teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud töötajaid. Äripäev leiab, et igal tehingul, nii ka ümbrikupalga maksmisel ja vastuvõtmisel, on kaks osapoolt ja mõlemad on sohitegemise eest vastutavad. Töötajate liistule tõmbamisega oleks võinud alustada varemgi.
Tööandja peab kinni pidama kõik tasumisele kuuluvad maksud, mistõttu võib jääda ekslik mulje, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel ei kaasnegi töötajale vahetuid negatiivseid tagajärgi. Tegelikult ei vabasta ümbrikupalga maksmine musta raha vastuvõtjaid tulumaksu tasumisest. Kui tööandja on jätnud tulumaksu tasumata, peab selle tasuma töötaja, deklareerides selle oma iga-aastasel tuludeklaratsioonil. Selle kohustuse täitmata jätmine on väärtegu, mille eest võib karistada kuni 1200eurose trahviga.
Leida tuleb tasakaal
Võib argumenteerida, et ümbrikupalga maksmine on ennekõike tööandja huvides, sest ettevõte hoiab maksudelt kopsaka summa kokku. Kaotajaks pooleks on töötaja, kelle pension, töötukindlustus ja laenuvõimalused kannatavad. Seetõttu tuleks ennekõike otsa vaadata tööandjatele.
Kui me räägime näiteks lapsehoidmise, koristamise või muruniitmise „legaliseerimisest“, peab sellele kuluv aeg olema korrelatsioonis kahjuga, mis see sularahakäive ühiskonnale toob.
Lisaks on Eestis kümnetel tuhandetel inimestel pangakonto arestitud varasemate võlgnevuste katteks, mistõttu nad ei soovi palga maksmist pangakontole. Neid kaitsmata peab tõdema, et sellises olukorras on nad ilmselt nõrgem pool.
Võimalik, et trahvidest hoopis suuremat tulu saaks näiteks dividendidest elatuvaid ja oma elumaja kontorina käsitlevaid inimesi makse maksma pannes.
Vaja on muutust suhtumises
Samas on palga maksmine ja vastuvõtmine tehing nagu iga teinegi ja sellel on kaks osapoolt, kes omavahel kokku lepivad. Töötajal on õigus keelduda ümbrikupalga vastuvõtmisest ja nõuda tööandjalt seaduskuulekat käitumist. Palgasaaja trahvimisel on kahtlemata laiemalt distsiplineeriv mõju.
Maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann nendib, et ümbrikupalga saajad on seni sellesse suhtunud kui karistusvaba varastamise võimalusse ning üldine suhtumine maksumoraali on murekoht.
Hetkel kuum
Aastaid on ümbrikupalkade taunijate suhtarv püsinud umbes 70% juures. On elementaarne, et selle tõstmine oluliselt kõrgemale tuleks prioriteediks seada. See tähendab, et ennekõike tuleb muuta inimeste suhtumist ümbrikupalka. Äripäev on seda üritanud süstemaatiliselt teha.
Riik peaks maksukuulekat suhtumist kõikvõimalikul moel edendama, et ümbrikupalgast keeldumine oleks töötajale kerge ja loomulik ja tööandjail oleks vähem kiusatust. Selleks tuleb riigil teha sõna otseses mõttes enda sisuturundust: viia laiemalt inimeste teadvusesse mõtteviis, et ümbrikupalk on saatanast, sest õõnestab Eesti riiki, ja seega ei ole see mitte kuidagi okei.
Küps võiks olla aeg maksukorralduse seaduse muutmiseks, mis ei võimalda praegu ümbrikupalga maksjaid avalikustada. Ajalugu on tõestanud, et kurjategijate avalikkuse ette tirimine on tõhus meetod.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele