Tallinna vägevad tornid kerkigu nagu muiste
Kui arendajad head aega maha ei maga ja arhitektid on tasemel, rikastub Tallinna linnaruum maamärkide ja esimese pilvelõhkujaga, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pärast pikemat vaikeluperioodi peaks Tallinna lähiaastatel hakkama riburada pidi kõrghooneid kerkima. Planeeringud on kinnitatud, turuseis soodne, arendajad optimistlikud.
Äripäev avaldab lootust, et kriisi tõttu vinduma jäänud projektid praeguse majandustsükli jooksul ikka ilusti ja korralikult ära tehakse. Kui Sitsi tänava piirkonda 160meetrine kõrghoone lõpuks valmis ehitatakse, saab Eesti esimese hoone, mida võib ametlikult pilvelõhkujaks nimetada.
Väidetavalt oli keskaegse Euroopa kõrgeim ehitis Tallinnas ja see ehitati kõrgeks majanduslikel põhjustel – et Reval kaupmeestele silma jääks. Ka tänapäeval on hästi tehtud ägedal kõrghoonel majanduslikud boonused: see loob uue keskuse ja tekitab linnaruumi uut kvaliteeti, sest rajatakse keskmisest kallimat elamis- ja äripinda. Paraneb ärikeskkond, elamistingimused ja takistatakse valglinnastumist.
Oleviste kiriku 123,7 meetrit ei ole väljaspool südalinna enam ehituskõrguse takistuseks. Takistusi tekib iseenesestki, olgu selleks elanike vastuseis, kõrgendatud nõuded kõrghoonetele, hirmud tundmatute riskide ees või lihtne tulude-kulude kalkulatsioon.
Igaühele on oma nahk kõige lähemal ja nõnda tundub nii mõnelegi, et kõrghoone ei tohiks tema kodu lähedale kerkida, sest mine tea, äkki tekib probleeme – liiga palju rahvast, liiga palju autosid. Kõrghooned on aga erilise tähelepanu all ja sellised faktorid kalkuleeritakse läbi, samuti on menetlus avalik. Möödas on aeg, kui soodsa otsuse võis saada liiga libedalt, toetades toonase linnapea Edgar Savisaare juhitud partei kassat, nagu juhtus näiteks farmaatsiatehase detailplaneeringuga.
Mängureeglid on paigas
Juba 2004. aastal algatati Tallinna kõrghoonete teemaplaneering, mis küpses viis aastat enne, kui valmis sai. Siis olid töös mitme kõrghoone planeering ja arendajad vajasid selgust. Planeeringuga pandi paika piirkonnad, kuhu võib kõrghooneid ehitada, samuti maksimumkõrgused. Sitsi tänava kant sai kõrgeima kõrgusmäära – 210 meetrit. Kaitseministeeriumi nõudel on seda nüüd kärbitud 160 meetrile, kuid ka selline hoone oleks Eesti mõistes rekordiline.
Pigem tundub, et arendajad muudkui lubavad kõrghooneid, aga midagi ei kerki. Olümpia vastas on endiselt parkimisplats, Kristiine Seebi tänava tornist on räägitud terve igaviku. Nii mõnigi projekt takerdus kümmekond aastat tagasi kriisi kammitsaisse, kuid nüüd on turg märksa paremas olukorras. Ärgu magatagu seda maha.
Kõrghoonete planeerimine on tavapärasest märksa keerukam ja aeganõudvam. Ehituslikus mõttes on kõrghooned kallid ja riskantsed projektid, mis tähendab, et rahastuse saavad ainult parimad. Pole ju meil hädatarvidust kõrgusesse pürgida ja hoone ehitatakse kõrgeks paljuski märgilisuse pärast. Kõrge ja eriline rajatis on maamärk ja võib kujuneda linna sümboliks, nagu Eiffeli torn Pariisis, mis algselt ehitati 1889. aasta maailmanäituse puhuks ja taheti pärast maha lammutada.
Me ei tea, kas Sitsi pilvelõhkujast saab pealinna sümbol, kuid Sonny Aswanilt Sitsi projekti üle ostev arendaja Endover Kinnisvara ja selle tegevjuht Robert Laud väärivad vähemalt julgustavat õlalepatsutust, kui nimetavad unikaalse hoone planeerimist meeldivaks väljakutseks. Edu!