Ümbrikupalga saaja riskib trahviga

Foto: Marko Saarm/Sakala/Scanpix
4 oktoober 2016
Jaga lugu:

Enamasti kõneldakse ümbrikupalga negatiivsest mõjust ettevõtja vaatenurgast, kuid tagaplaanile on jäänud töötaja vastutus musta palga vastuvõtmisel.

Kuigi statistiliselt on ümbrikupalga maksmine vähenenud, on probleem ikka veel päevakohane, kirjutab Äripäeva teemaveeb raamatupidaja.ee. Maksu- ja tolliameti andmeil on töötamise registri loomise järel deklareerinud 2015. aastal esimest korda töötasu 20 000 inimest, kes varem ei olnud sissetulekut deklareerinud. Riigi maksutulu on selle tulemina suurenenud 10,25 miljoni euro võrra.

Enamasti kõneldakse ümbrikupalga negatiivsetest mõjudest ettevõtja vaatenurgast konkurentsile ning töötaja vaatenurgast sotsiaalsetele tagatistele ja hüvedele. Maksuhaldur kontrollib tavaliselt ettevõtja maksude deklareerimist ja tasumise õigsust ning määrab vajadusel just talle tasumisele kuuluvaid maksusummasid.

Töötajatele ja ametnikele makstavad tasud, mida maksustatakse tulumaksuga:

töötasu,

lisatasu,

juurdemakse,

puhkusetasu,

töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis,

kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis,

haigushüvitis ja riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.

Vähem räägitakse sellest, millega riskib ümbrikupalga vastuvõtja. Seadustest tulenevalt on tööandjal kohustus kinni pidada kõik tasumisele kuuluvad maksud, mistõttu võib jääda ekslik mulje, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel ei kaasnegi töötajale vahetuid negatiivseid tagajärgi. Ümbrikupalga maksmine ei vabasta palga saajaid tulumaksu tasumisest.

Seaduse järgi vastutavad ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel tekkinud tulumaksukohustuse eest nii töötaja kui ka tööandja. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida saavad töötajad või ametnikud.

Ümbrikupalga saajal võib tekkida tulumaksu kohustus

Füüsilised isikud on kohustatud oma tulu deklareerima igal kalendriaastal hiljemalt 31. märtsil. Maksuhaldurile esitatav tuludeklaratsioon peab kajastama õigeid andmeid. Kuigi paljude füüsiliste isikute tuludeklaratsioon on e-maksuametis juba eeltäidetud, ei vabasta see isikut seadusest tulenevast kohustusest deklareerida õigeid andmeid. Isegi kui töötaja saab töötasu viisil, et tööandja jätab maksud deklareerimata, lasub töötajal kohustus andmed tuludeklaratsioonil õigesti deklareerida. Kui tööandja on jätnud tulumaksu tasumata, on töötaja kohustatud tasuma tööandja tasumata jäetud tulumaksu summa.

Seega peab ümbrikupalga saaja arvestama, et teatud juhul võib tal endal tekkida tulumaksu tasumise kohustus. Töötajale võib ühe kuu eest tasumisele kuuluv tulumaksusumma tunduda väike, kuid 12 kuu arvestuses ilmselt enam mitte.

Peale selle tuleb töötajal arvestada, et kui ta otsustab esitada maksu- ja tolliametile ebaõigeid andmeid, rikub ta maksukorralduse seadusest tulenevaid kohustusi esitada õigeid andmeid. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine on väärtegu, mille eest võib karistada kuni 1200eurose trahviga.

Esmajärjekorras tuleks töötajal kontrollida töölepingut – milline on palk ja kes tasub maksud. Suulise lepingu korral tasub tingimused üle täpsustada e-kirja teel.

Töötaja võiks kontrollida e-maksuameti kaudu tema töötasult makstavate maksude deklareerimist ja tasumist. Kui töötaja avastab, et hoolimata meeldetuletustest ei tasu tööandja tema töötasult riiklikke makse, võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda.

Sageli esitavad töötajad ise tööandjale ettepaneku ümbrikupalga tasumiseks. Sel juhul saab tööandja keeldumist põhjendades välja tuua ka töötaja enda ohud ja vastutuse.

Ümbrikupalkade maksmise lõpetamine eeldab nii töötajate kui ka tööandjate koostööd. Kuigi maksuhaldur teeb teavituskampaaniaid, on maksuvaba töötasuga nõustumise põhjus enamjaolt töötajate puudulik informeeritus ümbrikupalgaga kaasnevast vastutusest. Võimalike ohtude ja karistuste teadvustamine aitab ehk muuta ka töötajate otsust võtta vastu ümbrikupalka.

Infoleht Palk

Artikkel ilmus Äripäeva infolehe Palk septembri numbris. 20-leheküljeline infoleht vahendab värskeimat töötasude ja maksudega seotud teavet ja on mõeldud raamatupidajatele, ettevõtete juhtidele ja personalivaldkonna spetsialistidele.

Infoleht ilmub kord kvartalis, koostööpartnerid on Palgainfo Agentuur ja BDO.

Igast lehenumbrist leiab:

fookusteema (sügisel töötasu liigid, lähetused, koolitused, kevadel puhkused jm);ekspertide vastused, kommentaarid ja hinnangud;kontsentreeritud teabe töötasu, maksude, seadusemuudatuste, palgakorralduse ning tulemuste hindamise kohta;palgastatistikat Eestist ja mujalt;huvitavaid uudiseid maailmast.

Autor: Häli Jürimäe, Epp Lumiste, advokaadibüroo LEADELL Pilv vandeadvokaadid

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt