Kas ja kuidas saab tarbijakaitseamet sekkuda, kui välismaalt ostetud kauba puhul rikub kaupleja lepingu tingimusi? Kui kaugele ulatuvad Eesti Tarbijakaitseameti järelevalve võimalused, selgitab ameti kaubandustalituse juhajata Kristel Huvila.
Enne netiostu tasub alati mõelda, kes on tehingu teine pool, kas kaup on ohutu ning millised on võimalused hiljem pretensioone lahendada, rõhutab Huvila.
Netipoes saab osta kiirelt ja vähese vaevaga: lisame toote ostukorvi, märgime linnukese kasutajatingimustega tutvumise kohta, teeme rahalise makse ning jääme ootama. Ja kaup tuleb vabalt valitud kohta.
Kui aga kaup ei meeldi, kas saame selle siis lihtsalt tagasi saata? Mitte alati. Siin tasubki tarbijal märgata mõningaid olulisi tegureid oma ostuotsust kaaludes.
Toote ohutus või ohtlikkus
Ostes mis tahes toote Euroopa Liidu väliselt kauplejalt, näiteks Hiinast või Ameerikast, ei pruugi olla kaubale kohaldatud Euroopa Liidu regulatsioone konkreetsele tooterühmale. Siseturul on tootegruppidel ühtlustatud nõuded (mänguasjad, tekstiilitooted, lapsehooldustooted, elektroonikaseadmed jne) ning liikmesriikide järelevalveasutustel on pädevus kontrollida toodete vastavust nõuetele.
Kolmandast riigist toodet soetades tuleks arvestada, et järelevalvaja võimalus sekkuda ning veenduda ohutusnõuete järgmises on piiratud.
Lepingu täitmine
Seepärast tuleb tarbijal tutvuda enne ostu tellimuse täitmist tingimustega. Oluline on märkida, et tarbijaõiguste direktiivi alusel kehtivad Euroopa Liidus e-kaubandusele ühtsed reeglid. Üheks tuntumaks põhimõtteks on tarbija õigus kaup ilma põhjendamata tagastada, andes sellest kauplejale teada 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest. On küll erandeid, mil see reegel ei laiene, kuid printsiibis on see hea võimalus tarbijal tootega tutvuda ja lihtsustatult taganeda.
Kui kaupleja ei ole oma tegevust suunanud Euroopa või Eesti turule, ei saa amet jõustada järelevalvemeetmeid ja sundida järgima sidevahendi abil sõlmitud lepingutele kehtestatud teavitusnõudeid.