Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuhanded maksavad sotsiaalmaksu valesse riiki

    Väljaspool Eestit tegutsevate töötajate puhul osutub sageli komistuskiviks sotsiaalmaksu tasumine, mis võib teadmatusest minna valele riigile. Kuidas aru saada, millises riigis seda tegema peaks?

    Mõni aasta tagasi avaldas Soome pensionikeskus pressiteate, mille järgi makstakse tuhandete Soomes töötavate eestlaste sotsiaalmaksu mõlemasse riiki. Kui siia lisada ka need, kelle sotsiaalmaksu makstakse küll ainult ühte, kuid valesse riiki, ning need eestlased, kes töötavad mõnes muus riigis peale Soome, võib üsna kindlalt eeldada, et sotsiaalmaksu valesse riiki maksmine võib puudutada kümneid tuhandeid Eestiga seotud töötajaid.

    15. märts 2017 – 24. mai 2017

    Põhjalik praktikule mõeldud rahvusvahelise maksunduse kursus, mille eesmärk on anda ülevaade piiriülese äri peamistest maksuprobleemidest ning pakkuda neile lahendusi.

    Lektor on advokaadibürooo ATTELA vandeadvokaat, rahvusvahelise maksunduse ekspert Marko Saag.

    Lisainfot leiab siit.

    Sellise segaduse põhjus on tõenäoliselt asjaolu, et paljud ettevõtjad ja raamatupidajad ei ole teadlikud, et Euroopas määravad piiriülese töötamise puhul sotsiaalmaksu tasumise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused nr 883/2004 ja nr 987/2009. Või kui seda ka teatakse, siis praktikas neid määruseid väga ei loeta ning nendesse ei süveneta. Sellisel teadmatusel ja lohakusel on aga üsna karmid tagajärjed. Nimelt ei anna valesse riiki tasutud sotsiaalmaks töötajale selles riigis mingeid hüvesid ning valesse riiki makstud sotsiaalmaks ei vabasta ka õiges riigis tekkiva sotsiaalmaksukohustuse eest.
    Määruste rakendamise läbiv põhimõte on see, et piirülese tegutsemise korral tuleb sotsiaalmaksu maksta ainult ühte riiki korraga. See peab olema õige riik ning aktiivsest tegevusest teenitud tulu ei tohi jääda riikide omavaheliste normide koosmõjus maksustamata. Just selleks, et saavutada kõikehõlmav ja ühtne lahendus, ongi otsustatud määruste kasuks, mida Euroopa Kohtu praktika keelab kohalikku õigusesse üle tuua.
    Probleemid üldreegli kasutuselevõtmisel
    Määruse nr 883/2004 artiklis 11 sisalduva üldreegli järgi tuleb sotsiaalmaksu maksta riigis, kus inimene füüsiliselt töötab. Kuigi üldreegli rakendamise detailid ei ole keerulised, kipub aeg-ajalt see ununema.
    Kui näiteks Eesti äriühingu juhatuse liige on Rootsis elav ja tegutsev isik ning talle makstakse sellise funktsiooni täitmise eest tasu, kuulub see tasu maksustamisele tulumaksuga küll Eestis, kuid sotsiaalmaksu tuleb tasuda Rootsis. Kas seda saab teha inimene ise või peaks Eesti ühing ennast sotsiaalmaksu tasumiseks Rootsis registreerima, sõltub juba Rootsi õigusest.
    Probleemid töölähetusega
    Määruse nr 883/2004 artiklis 12 sätestatakse, et kui isik töötab mõnes liikmesriigis ja tema tööandja tegutseb tavaliselt seal, siis kui tööandja lähetab inimese enda nimel tööle teise liikmesriiki, kehtivad endiselt esimese riigi õigusaktid. See tähendab näiteks, et Eestist töötaja saatmisel Soome tasutakse sotsiaalmaksu edasi Eestis. Ainus tingimus on, et selline töö ei kesta eeldatavalt üle kahe aasta ning teda ei saadeta teist lähetatud isikut asendama.
    Selle põhimõtte rakendamine on kõige problemaatilisem nende Eesti ettevõtete puhul, kelle tegevus toimub suuremalt jaolt teistes riikides. Kui Eesti ettevõtet ei loeta Eestis tavaliselt tegutsevaks, siis selline erireegel ei kohalduks, sotsiaalmaksukohustus ei jääks lähetuse korral Eestisse ning liiguks üldreegli järgi inimesega kaasa.
    Samuti tekitab praktikas üsna palju probleeme see, kas 24 kuu lõppemisel saab selle isiku uuesti lähetada samasse riiki. Selle kohta on halduskomisjoni otsuses märgitud, et kui töötaja lähetus on lõppenud, ei saa samale töötajale lubada uut lähetust samade ettevõtjate juures ning samas liikmesriigis enne, kui eelmise lähetuse lõpust on möödunud vähemalt kaks kuud. Selle põhimõtte juures on teatud juhtudel siiski lubatud teha erandeid.
    Mitmes riigis töötamine
    Määruse nr 883/2004 artikkel 13 kehtestab reeglid mitmes riigis töötamisele. Meeles tuleb pidada, et regulatsiooni eesmärk on tagada, et sotsiaalmaks laekuks kogu aeg ainult ühte riiki.
    Vaatame probleemi illustreerimiseks näidet, kus Läti resident töötab ühe kuu jooksul nädala Eestis, nädala Lätis, nädala Leedus ja nädala Rootsis, saades sellise töö eest vastavas riigis tasu sama riigi tööandja käest. Kuigi sellisel juhul on nendel kõikidel riikidel õigus saada sellele isikule makstud palgalt tulumaksu, on sotsiaalmaksu õigustatud saama ainult üks riik kõikidelt tasudelt. Selle õige riigi valikuks näeb artikkel 13 ette põhjaliku testi, kus tuleb esmalt määrata inimese elukoht spetsiaalsete reeglite alusel, analüüsida, kas oluline osa tegevusest toimub elukohariigis või mitte, ning vaadelda tööandjate asukohti. Kui selle analüüsi tulemusel tuvastataks näiteks, et sotsiaalmaksu on õigustatud saama üksnes Läti, ei tohiks Eesti tööandjalt sellisele isikule makstud tasult Eestis sotsiaalmaksu tasuda. Kas seda saab teha töötaja ise või peab Eesti tööandja ennast sotsiaalmaksu tasumiseks Lätis registreerima, sõltub Läti õigusest.
    Sotsiaalmaksu tasumise reeglid on tunduvalt keerukamad, kui esmapilgul tundub. Selleks, et määrustes toodut korrektselt rakendada, tuleb ennast kurssi viia ka kohtupraktikaga, halduskomisjoni otsustega ning riikide kaupa ka sellega, kas sotsiaalmaksu saab teises riigis maksta töötaja või tuleb ennast seal tööandjal ainult sotsiaalmaksu tasumiseks registreerida.
    Autor: Marko Saag, ATTELA advokaadibüroo rahvusvahelise maksuõiguse advokaat
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.