Äripäev • 1. veebruar
Jaga lugu:

Viis näpunäidet, kuidas petukiri ära tunda

Viimasel ajal jõuavad kontoritöötajate postkasti kirjad, milles soovitakse kiiret ülekannet, kästakse ruttu mingile lingile vajutada või manus alla laadida. Tegu on enamasti õngitsus- või petukirjadega.

Äripäeva IT-spetsialist jagas mõned näpunäited, kuidas petukirju ära tunda. Uuri lähemalt, milliseid kirju sa ei tohiks mitte mingil juhul avada.

1. Kiri on kirjutatud vigases eesti keeles, kästakse lingile vajutada ning seda mingi teatud aja jooksul, vastasel juhul väidetavalt midagi juhtub.

2. Kiri tuleb justkui sinu ettevõtte aadressilt, kui aga proovid kirjale vastata, on aadress aadressiribal teine. Pane järgneval näidisel tähele, et kirja saatmise ajal on aadressi järel sinu firma domeen, nt aripaev.ee, aga kui vajutad vasta, muutub see mingiks suvaliseks domeeniks.

Foto: Sven Liivalaid

3. Saadetakse ilma sisuta kiri, millel ei ole mitte mingisugust infot, vaid lihtsalt on kirjas, et sulle on jagatud dokument. Ilmselgelt tahetakse, et sa sellele vajutaksid, aga siis oledki juba valel teel.

Foto: Sven Liivalaid

4. Saadetakse kiri sisuga, et „manuses on dokument, vajuta peale“. Tegelikult ei ole kirja sees mitte mingisugust manust, vaid on pandud lingiga pilt, mille peale vajutades suunatakse sind aadressile, kus ei juhtu midagi head.

Foto: Sven Liivalaid

5. Võib juhtuda, et sulle kirjutab mõni prominent, näiteks tuleb kiri aadressilt „Bill Gates <billgates07@suvalinedomeen.net>“ kus väidetakse, et oled võitnud suure summa raha või oled sa õnnelik väljavalitu, kes saab suure summa annetusena.

Foto: Sven Liivalaid

Mis siis juhtub, kui sellisele kirjale vastata? Nnäidisel on mõistagi valeandmed ja päris andmetega sellele vastata ei olekski mõistlik.

Foto: Sven Liivalaid

Natukese aja pärast saadki uue kirja, kus saad teada, et annetuse kättesaamiseks on sul vaja maksta teenustasu, vastasel juhul ei saa nad sulle annetust teha. Kui aga teenustasu ära maksad, oled lihtsalt rahast ilma.

Foto: Sven Liivalaid

Niisiis: kõik kirjad, mis on kirjutatud grammatiliselt valesti, kus kästakse kiiresti tegutseda, kus ei ole mitte mingisugust infot peale selle, et vajuta kusagile (manusele, lingile vms) võiks kahtlaseks tembeldada ja kustutada. Kui tekib väiksemgi kahtlus, pidage nõu oma maja IT-inimesega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum