Tööta või metsas kännu otsas!

Kuidas on kaugtöö tegemine RMKs tehnoloogiliselt lahendatud?

Jaan Schults: RMK-s on üle 700 töötaja. Töötajatest suurem osa töötavad metsas ja tegelevad erinevate metsamajandustöödega, sealhulgas raie ning puiduveoga ja loodushariduse korraldamisega. Loomulikult on meil ka traditsioonilisi kontoritöökohti, aga nende osakaal tasapisi väheneb. Selleks, et toetada tööde korraldamist metsas ja info kiiret liikumist, oleme loonud spetsiaalsed mobiilsetes töövahendites kasutatavad rakendused. Sinna sisestatav info liigub üle mobiilse interneti RMK andmebaasidesse ja on teistele kolleegidele reaalajas kohe nähtav ja kasutatav.

RMK-s on seatud mõned põhimõttelised eesmärgid – metsas peab tööks vajalik info olema kättesaadav ja kogutud infot sisestatakse vaid ühe korra – metsas koha peal, mitte kontoris. Toon ühe näite metsakorraldaja tööst: metsakorraldaja ülesanne on käia mööda metsa ja kirjeldada metsa seisundit. Vahepõikena ütlen, et RMK-l on Eestis umbes 500 000 metsaeraldist, mida on vaja perioodiliselt üle vaadata, hinnata ja mõõta. Seetõttu on kõik meie metsakorraldajad nii palju metsas kui võimalik. Selleks, et nad ei peaks aruandluse pärast käima metsa ja kontori vahet, oleme andnud neile töövahendiks tahvelarvutid. Tahvelarvutitesse on ehitatud lahendus, millega saab vaadata erinevaid kaarte ning kuhu saab sisestada mõõtmis- ja hindamistulemusi, mis liiguvad koheselt andmebaasidesse.

Kiire infovahetus on metskondadele planeerimistööde tegemiseks väga oluline. Praegu võib öelda, et metsakorraldajate töö on läinud uute võimalustega oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. Varem pidid nad tulemuste edastamiseks sõitma kontorisse ning metsas paberile kogutud andmed infosüsteemi ümber toksima. Täna meil praktiliselt puudub paberaruandlus, mis on samuti üks mobiilsete lahendustega kaasnenud tulemus ja mis omamoodi aitab säästa loodust. Samal põhimõttel teevad tööd praakerid, logistikud, raiemasinad, puiduvedajad, raietöölised jne.

Kas saaksite tuua näite koostööst, mõnest tööahelast ja info liikumisest selles ahelas?

Rainer Laigu: Toon näite sellest, kuidas on meil korraldatud raietöö ja puiduvedu. Raiet teostame harvesteritega. Harvesteridesse on paigaldatud tootjatehase poolt SIM-kaardiga arvutid, kuhu saadetakse elektrooniline tööülesanne teostada raiet edastatud koordinaatidega raielangil. Raielangi piire jälgib harvesteri operaator arvutiekraanilt, masinasse sisseehitatud GPS-seadme abil. Harvesterile saadetakse lisaks raielangi asukohale info selle kohta, millise kvaliteedi ja parameetritega puidusortimente peab langil raiuma. Pärast raiet saadab harvester kord päevas raiutud puidusortimendi kogused automaatselt RMK infosüsteemi. Info, mida harvester saadab, kirjeldab, millise kvaliteediga puidusortimente on toodetud (paberipuit, saeveskisse sobiv palk, küttepuit jne) ning kui palju seda on.

----------------------------------------------------------------------------------------------Käsitsi ja paberil info edastamine võtaks väga palju aega ning tekitaks andmete mitmekordsel kirjutamisel ja uuesti ümber kirjutamisel paratamatult vigu.----------------------------------------------------------------------------------------------

Pärast puude langetamist ja puidusortimendi tootmist harvesteri poolt on notid raielangil laiali ning neid tuleb kokku vedama forvarder ehk kokkuveotraktor. Forvarderi juhile saadab RMK praaker tahvelarvutisse raielangi asukoha ning info selle kohta, kuhu puit kokku vedada. Iga kokkuveetud koorma järel teatab forvarderi juht tahvelarvuti abil kokkuveetud puidusortimendi koguse. Vahelaoplatsil oleva puidusortimendi koguse alusel koostab RMK logistik elektroonilise veotellimuse puiduveokijuhile, kes viib puidu õigeaegselt kliendile. Kõik puiduveokid on varustatud tahvelarvutiga, millesse saabuvad veotellimused ning kus asub kaart vahelaoplatsidega.

Vajadusel aitab rakendus veokijuhil navigeerida laoplatsini. Pärast puidu laadimist puiduveokile teatab veokijuht laaditud puidu koguse ja sortimendi ning sõidab kliendini. Sõidu alustamisel näeb RMK logistik puiduveoki liikumist jälgimisrakenduses ning infot saab soovi korral saabuva koorma kohta ka klient. Igapäevaselt töötavad RMK metsas 100 harvesteri ja 125 forvarderit ning metsast klientidele viiakse umbes 350 koormat puitu, so ligikaudu 11 000 tm. Käsitsi ja paberil kogu info edastamine võtaks väga palju aega ning tekitaks andmete mitmekordsel kirjutamisel ja uuesti ümber kirjutamisel paratamatult vigu.

See kõik tundub väga moodne. Kuidas selline töökorraldus alguse sai?

Laigu: Sellise lahenduse tingis vajadus. Tööd oli palju, aega ja inimesi vähe. Seega tuli nende töö toetamiseks luua infotehnoloogilised lahendused, mis aitaks andmete töötlemisel ja süstematiseerimisel. Mõte minna üle interneti täiendavatele andmebaasidele sündis 2007. aastal. Raie ja puiduveo korralduse osas realiseerusid ideed 2008. aastal ja tasapisi on arendusi ja täiendusi pidevalt juurde tulnud. Tagantjärele vaadates tunduvad 2008. aastal loodud IT-rakendused algelised ning aeglased, kuid kindlasti olid esimesed rakendused vajalikud käesolevate kiirete ja mugavate rakenduste loomiseks. Täna võib küll öelda, et kõik kontorivälised RMK töötajad ja RMK töövõtjate töötajad kasutavad oma töös üle mobiilse interneti töötavaid seadmeid.

Kas vigu ja tõrkeid ka ette tuleb?

Schults: Eks ikka tuleb tõrkeid. Näiteks metsas liikujatel pole alati mobiililevi. Kui tekib selline olukord, siis võimaldavad programmid sisestatud andmeid salvestada ning levi tekkides edastatakse info automaatselt.

Mida soovitada ettevõtetele, kes kaaluvad kaugtööd üle mobiilse interneti? Milliseid eeliseid see annab lisaks RMK poolt kirjeldatud tehnoloogilistele lahendustele ning kui kulukas see on?

Kristjan Viilman, Eesti Telekomi internetilahenduste juht: mobiilse interneti levik on hägustanud tööaja piire ning kasutusele on tulnud paindliku tööaja ja kodukontori mõisted. Kui töötajal haigestub laps ning tööle tulek on välistatud, ei pea olema välistatud kiirete tööülesannete täitmine – juhul, kui selleks on olemas vastavad mobiilsed tehnoloogilised võimalused. Väga paljudes sektorites tegutsetakse täna juba distantsilt ning see on end ära tasunud, näiteks metsandus, ehitus ja logistika. Kui mobiilse interneti hinnatasemest rääkida, siis keskmiselt on paketi hind viis eurot kuus, mida võiks võrrelda klaasi veini hinnaga kohvikus. Ettevõttele ei tekita oma töötajatele mobiilse interneti võimaldamine märkimisväärset kulu, olles samas suurepärane motiveerimisvahend ning näidates oma hoolivust töötajate suhtes. Eesti Telekom võimaldab ka tööandja ja töötaja mobiiliarveid eraldi tasuda. Näiteks nii, et tööandja kompenseerib kõnede, lühisõnumite ja interneti kasutamise arved ning kasutaja maksab ise m-parkimise, Spotify vms lisateenuse kasutamise eest.

----------------------------------------------------------------------------------------------Mobiilse interneti keskmine paketi hind on viis eurot kuus, mida võiks võrrelda klaasi veini hinnaga kohvikus.----------------------------------------------------------------------------------------------

Autor: Ingrid Piirsalu, Eesti Telekom