Asjade internet avab uue ukse andmeanalüütikale

„Tehnoloogia areneb keskmiselt 10 aasta pikkuse tsükliga ning mul on hea meel, et oleme saanud alati olla sellele arengule nii lähedal,” sõnab Seth Lackman, lisades, et kiire andmeside on vajalik, sest inimesed on mobiilsed ja nõuavad järjest rohkem ning paremat teenust. „Vaadates Eestit tervikuna, oleme esimesi maailmas, kus on 4G peaaegu igal pool. See annab meie inimestele vabaduse liikuda ja mobiilselt oma töid ning toimetusi teha. Kiirem andmeside annab kindlasti hoogu juurde asjade internetile ehk aina enam nn asju on ühendatud võrku.”

Lackmani sõnul võttis inimkonnal ligi 100 aastat, et ühendada omavahel miljard inimest ja kohta. 25 aastat läks viie miljardi inimese ühendamisele mobiilsidega. Nüüd liigutakse aina kiiremini asjade interneti poole, mis seob meid ümbritsevad asjad internetiga ning avab uue ukse andmeanalüütikale ning asjade kaugjuhtimisele.

„Mida rohkem ühendusi, seda suurem on sotsialiseerimine, innovatsioon ja koostöö. Mida rohkem levib asjade internet, seda parem on see innovaatilisele äritegevusele ning seda efektiivsemaks saame muuta majandust, kasudades targalt ära andmeanalüütikat. Meie tulevik on väga põnev,” ütleb Lackman, kes on Ericsson Eestis töötanud juba aastast 1996.

Ta lisab, et Eesti inimesed võtavad väga hästi uusi asju vastu ning kuigi turg on väike, on just siit alguse saanud väga paljud uued ja innovaatilised leiutised. „Muidugi on ka palju arendusi, mis ei ole käima läinud ega kuulsaks saanud, aga kui me ei katseta, siis ju ei saagi teada, kas asi töötab! Isiklikult hindan kõrgelt Telia Eesti osa sellistes mobiilsetes lahendustes nagu Mobiil-ID. Ja kuna Eesti on esitlenud end innovatiivse riigina, usaldab ka Ericssoni emafirma oma siinseid partnereid. Ning mida aeg edasi, seda vähem räägitakse kliendisuhetest ning aina olulisemaks muutuvad partnerlussuhted ja koostöö.”

Ericssoni koostöö Telia Eesti eelkäijate EMT ja Eesti Telefoniga algas juba eelmisel sajandil ning lauatelefone tootis ettevõte siin juba esimese Eesti Vabariigi ajal. Praegu Ericsson enam telefone ei valmista ning firma põhitegevuseks on mobiilsidevõrguseadmete tootmine ja tarnimine.

„Kuigi eelkõige teatakse Ericssoni kui kunagist telefonitootjat ning võrgukomponentide tootjat, on meie suur visioon olla juhtiv partner klientidele digitaliseerimise protsessis mitte ainult telekomisektoris, vaid ka sellistes tööstusharudes nagu energeetika, e-tervis ja riigi julgeolek. Andmeanalüütika on tulevik kõigil tööstusaladel,” sõnab Lackman. Ta toob näite: kui Ericsson paigaldab kaugloetavaid elektrienergiamõõdikuid, siis nende mõõdikute kaudu saab arvestada lisaks energiatarbimisele ka muud andmeanalüütikat ja teada oluliselt rohkem võrgu tööst.

Ericsson Eesti müügi-, kliendi- ja teeninduskeskuses töötab umbes 200 inimest, lisaks on ettevõttel Tallinnas Peterburi teel tehas ja tugijaam. Telia Eesti pakub Ericssonile põhiteenuseid mobiili- ja lauatelefoni ning andmeühenduste näol ja IT-terviklahendust standard- ja erilahenduse teenuskomponentidest, mis moodustavad loogilise terviku ning teenivad ühtseid eesmärke. Lackmani sõnul on suurepärane teenus see, mille puhul juhid ei pea süüvima üksikasjadesse – just selline on tema sõnul Telia Eesti pakutav lahendus: „Kui asjad töötavad, on kõik hästi. Kui ei tööta, tuleb sekkuda. Minul ei ole olnud tarvis sekkuda.”

Marek Rajatalu, kliendihaldurMeie koostöö Ericsson Eestiga on sujunud esimesest kohtumisest alates. Ericssoni inimesed panustavad sellesse väga palju, suhtudes lugupidavalt oma partnerisse ja tänu sellele on ka tulemused väga head. Ericsson Eesti kasutab Telia pakutavat IT täisteenust. Oleme näinud lähedalt Ericssoni suurt arengut, mille osas nad järeleandmisi ei tee – kõik süsteemid ja seadmed on tipptasemel.

Ericsson Eesti näol on tegemist äärmiselt sümpaatse partneriga, kellega on hea ja põnev koos töötada, sest ettevõte on pidevas arengus ning see puudutab palju ka IT-d ning sideteenuseid.