Arvamus: kindlustus energiasüsteemile

Eestis arendatakse praegu hüdroakumulatsioonijaama, kus muudetakse vee kineetiline energia elektrienergiaks. Süsteem töötab ka vastupidi - kui elekter on odav, pumbatakse vesi ülemistesse reservuaaridesse, kus see jääb ootama aega, mil elektrit taas toota vaja. Seega saab jaama kasutada nii võimsuste üles kui ka alla reguleerimiseks. Gaasiturbiinjaamal sellist võimet näiteks pole. Eestis praegu kiire allareguleerimisvõimega jaamu polegi ning elektri ületootmisel saab süsteemi tasakaalu viia ainult mõne jaama väljalülitamisel.

Lisaks reguleerimisele on hüdroakumulatsioonijaamal tervikuna märksa laiem tähendus. Jaam pakub ka avariireservi hoidmise teenust, mida läheb vaja, kui süsteemis midagi juhtub. Suurte elektririkete korral on oluline kiirus ning hüdroelektrijaamad saavutavad oma täisvõimsuse mõne minutiga. Estlink2 valmimisega kasvab avariireservi vajadus oluliselt, kuid praegu asub Eesti avariireserv Lätis, kust seda lisaks osta pole võimalik.

Kolmas fakt, mis räägib hüdroakumulatsioonijaama vajalikkusest Eestis, on tema tipu katmise võime. Elektri tarbimine pole kunagi ühtlane, kusjuures kõrgtarbimise aegade energia on kõige kallim. Hüdro-pumpelektrijaam võib vee üles pumbata öösel, mil elektrihind madal, ning lasta sel alla voolata ja elektrienergiat toota ajal, kui energia hind kõige kallim. Teisisõnu mängitakse siin öise ja tipuenergia hinnavahega, millest võidab nii tootja, tarbija kui ka bilansihaldur ehk süsteem tervikuna.

Elektri vabaturu tekkimisel kardetakse hindade järsku tõusmist teatud perioodidel, hüdro-pumpelektrijaama olemasolu aitaks need tipud n-ö ära lõigata, sest tootmist optimeeritakse ning hinna erinevuste vähenemise kaudu hakkab hind lõppkokkuvõttes kukkuma.