Swedbank ei taha saada Väätsa Agro omanikuks. Selge see, et põllumajandus ei ole Swedbanki rida. Vaevalt meeldiks pangale seegi, kui teda kutsutaks Eesti esilüpsjaks või muude sarnaste nimedega. Pank tahaks loomulikult oma raha kätte saada ning pankrot oleks selleks kiireim võimalus.
Toimetuse meelest on lüpsikarja omamine parem variant, kui pankrotipesast riismeid kokku korjata. Tunnistame, et suhtume loosse erapoolikult, sest kaalul pole lihtsalt ühe ettevõtte saatus, vaid terve maakonna käekäik. Väätsa Agro pankrotti laskmine tähendaks Järvamaale sotsiaalset katastroofi - piimafarm on seal üks suuremaid tööandjaid. Saneerimine hoiab muidu heas seisus ettevõtte töös, säilivad töökohad, riik ja omavalitsused saavad oma maksud kätte. Pankrot seiskaks töö, hiljem oleks ettevõtet uuesti käivitada palju kulukam.
Ilmselt võtsid teised võlausaldajad (122 hääleõiguslikust võlausaldajast kuus hääletasid kava vastu; kava arutamisele kaasati ka sõltumatud eksperdid) ja kohus Väätsa Agro saneerimiskava toetades kõike seda arvesse.
See on õigupoolest pretsedent - suurim võlausaldaja Swedbank ei saanud oma tahtmist. See võiks toimetuse meelest julgustada kõiki neid ettevõtteid, kel võlad Swedbanki või teiste pankade ees, taotlema rohkem saneerimist - mitte suurus ei ole tähtsaim, vaid soov ja võime raskustest jagu saada.
Vaidlustades halduskohtu otsuse ringkonnakohtus, näitas Swedbank, et talle ei lähe Eesti maamajandus korda - vaevalt oleks pank rootslastest piimafarmi omanikega samamoodi käitunud. Pank on Eesti ettevõtja sõber ainult siis, kui tal hästi läheb. Kui läheb halvasti, tasub kohtu kaudu sõprust nõuda.
Autor: 1185-aripaev