Arvamus: pankade ahnust tuleb piirata

Iga liikmesriigi individuaalne kulutamine kõigutab tervet eurotsooni, mistõttu ühtne reguleeritud rahapoliitika on eluliselt tähtis, et Euroopa majandus oleks terve, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline. Seepärast ongi ritta seatud reeglid, mida iga liikmesriik peab kohusetundlikult järgima.

Olenemata sellest, et esialgu hoiti Kreekal silm peal, on riik siiski hätta sattunud. Saksamaa ühekülgne näpuganäitamine kreeklaste raha laristamisele ei seleta seda, mismoodi sai raha ülemäärane kulutamine alguse.

Lisaks keskpankadele väljastavad ka investeerimispangad laene valitsustele ja seda tehakse tihtipeale võõrvaluutas - Šveitsi frangis, jeenis, USA dollaris. Kreeka puhul oli mängus USA investeerimispanga Goldman Sachsi käsi. See pakkus 2002. aastal Kreeka Keskpangale innovatiivset tehingut, et mitte öelda petuskeemi, millega rakendati valuutadele väljamõeldud vahetuskursid. See võimaldas Kreekal maskeerida riigi tegelik võlg välisvaluutade taha.

Väidetavalt ei paistnud selline asi silma ka agentuurile Eurostat, kes riikide majanduslike näitajaid jälgib. Selliste skeemidega on võimalik Maastrichti reeglitest üsna lihtsalt ning legaalselt mööda hiilida. Samas kahtlustatakse, et nii eurotsooni rahandusministritele kui Eurostatile oli selge, mis Kreeka majandusega toimus. Analoogseid tehinguid kahtlustatakse ka teiste eurotsooni liikmesriikide puhul, näiteks Itaalia. Kuna Euroopa valitsuste puhul tuleb võlad lõpuks lunastada eurodes, paljastas see Kreeka negatiivsed näitajad.

Ei Kreeka rahandusministeerium ega Goldman Sachsi esindus pole olnud nõus afääri kommenteerima. USA Keskpanga juht Ben Bernanke lubas aga Goldman Sachsi võimalikku osalust Kreeka eelarvepuudujäägi varjamises uurida.

Kreeklased on valiku ees - kas lahkuvad eurotsoonist, mis kahjustab eurot ning kukutab nende endi valuuta või adopteerivad Brüsselis orkestreeritud uued majanduslikud kriteeriumid, mis näeb ette massiivset eelarve kärpimist, olles peamiseks põhjuseks käimasolevatele rahutustele Kreeka tänavatel. Lisaks on Kreekal tarvis hüvitada äritehingutel kasutatud manipuleeritud kurss, mis suurendab tema eelarveauku veelgi. EL eesotsas Saksamaaga on Kreekale koostamas 30 miljardi euro väärtuses abipaketti, mis viib Kreeka majanduse tõenäoliselt välise kontrolli alla.

Lugu annab Brüsselile põhjust tugevdada üleeuroopalist rahanduspoliitilist regulatsiooni. Ühtne finantspoliitika hõlbustab põimunud majanduste stabiilset arengut, vältides edaspidiseid eksimusi, sh üle oma võimete elamist.

Tsentraliseeritud võim Euroopa tasandil on hea idee juhul, kui rahvusülene regulatsioon toimuks äärmise vastutustundega, mis Kreekale sarnased stsenaariumid välistaks. Muidu kannataks terve eurotsooni usaldusväärsus.

Autor: Kadrin Karner, Kristiina Ojuland