Mida õppida? Siin on igaüks ise otsustaja, kuid vihjena julgen soovitada, et eriti hea, kui sinu eriala põimuks mingi teise erialaga – nt IT-inimene omandab ühtlasi ka teenindaja oskusi. Tööturg vajab oskuste kombinatsioone.
2. Kes aga tööandja uksest sisse astuvad, võiksid unustada oma unistuste palganumbri ja olema nõus tööd alustama mitu korda väiksema sissetulekuga. See aeg, kus tööandjal töökätest karjuv puudus, on täna möödanik. Ning isegi, kui majandus kasvama hakkab, palgatakse uusi töötajaid väga kaalutletult. Seega peab noor kogemusteta uksest sisse astuja olema valmis esialgu vähese rahaga meeletult pingutama, et oma olemasolu õigustada. Ja tegema ka tööd, mida ülikoolis ei õppinud või mille jaoks sa kohati lausa üleharitud näid. Kui oled valmis madalamalt alustama, tõused ka karjääriredelil.
3. Võrdle oma sissetulekut ainult oma eesmärkidega, mitte kõrgepalgaliste sissetulekuga. Uuringud näitavad, et inimese rahulolu palga tõustes ei suurene, kui ta võrdleb end pidevalt teiste, veel kõrgema palgaga inimestega.
Kuulus on kunagine Harvardi ülikooli uuring, kus paluti tudengitel vastata, kas nad eelistaksid elada ühiskonnas, kus nemad teeniksid 50 000 dollarit ja keskmine teenib 25 000 dollarit ehk siis poole vähem, või ühiskonnas, kus nemad teeniksid 100 000 dollarit ja keskmine inimene seevastu 200 000 dollarit. Enam kui pooled tudengitest eelistasid elada ühiskonnas, kus nende absoluutne sissetulek oleks väiksem, kuid see-eest kaks korda teiste omast suurem.
Sissetulekuid on üldse rumal võrrelda. Tavaliselt me ei tea teise sissetulekut, seda, kas neil on mingi pärandus või muu toetus ja seetõttu kasutame sissetulekute võrdlemiseks tarbimisharjumusi. Kuid nagu teada, võib siin olla väga suur ebakõla ja suure (avaliku) tarbimisega kodanik võib elada ka näiteks lihtsalt võlgu ning rentida mitme peale kööktuba.
4. Ära unusta matemaatikat. Kui tuleb laenu võtta, väldi kõrge intressiga võlakeerisesse sattumist. Hakka varakult raha kõrvale panema tuleviku tarbeks – olgu see tulevik siis pension või uue äri alustamine.
Mis puudutab kinnisvara soetamist, kus Eesti ülejäänud Lääne maailmast ses mõttes eristub, et pea 80% inimestest on eluaseme omanikud, siis minu meelest võiks noor inimene küll vabalt eluaset rentida. See annab edasiseks eluks vajaliku mobiilsuse, saab lihtsamalt mujale õppima või tööle suunduda.
Kuid igal juhul väldi oma vanemate vigu, kel pahatihti seisavad säästud mõne protsendilise aastaintressi peal ja kes samal ajal kasutavad 14-16protsendilise intressiga krediitkaarti.