JUHTKIRI: Toetused tapavad turumajanduse

Headel aegadel, olgugi üllatel eesmärkidel, tehtud otsused ja toetussüsteem vajavad muutmist. Kas või seepärast, et riiklike eksporditoetuste mõju ekspordile on üldjuhul olematu või isegi negatiivne. Nii on väitnud Ülemiste ettevõtlusinkubaatori endine juht Jüri Saar, tuginedes 1989. aastal Maailmapangale valminud uurimusele, mis juhtis tähelepanu tõsiasjale, et eksporditoetused üldjuhul mingites makrotasandi näitajates ei väljendu.

Äripäeva teada pole Eestis eksporditeotuste tegelikku mõju meie majandusele uuritud. Kas me võime siis täie rahuga väita, et eksporditoetused praegusel kujul elavdavad eksporti? Seni, kuni sellele küsimusele pole ühtki konkreetset ja usaldusväärsele uuringule tuginevat vastust, võime ju puhtalt sisetundele tuginedes nii üht kui ka teist väita. Iseasi, kui usutavad need väited on.

Toetustel on ka üks täitsa halb külg. Eesti Väliskaubanduse Liidu nõukogu esimees Andres Tamm julgeb näiteks tänases artiklis öelda, et Eesti turumajandus on väliskaubandusalaste- ja muude toetustega ära solgitud. Kuna eksport on Tamme sõnul püha sõna, siis püüab riik igati igasuguseid eksporditoetuseid anda, kuid tulemuseks pole enam päris turumajandus! Seega, kas ettevõtluse rahaline toetamine ja nõndamoodi mingite majandusharude eelisarendamine on õigustatud?

Vähe sellest, riigi tasandil ühe majandusharu teisele eelistamise kõrvale on tulnud ka ühe ettevõtte teisele eelistamine - kuna toetuste taotlemine on niivõrd keeruline, siis on Tamme sõnul võimalus antud ainult edukatele ettevõtetele. Seega, heal järjel ettevõtte edukus võimendub ning see ettevõte, kel oleks reaalselt toetust vaja, toetust ei saa. Olgu tal või kuldaväärt äriidee. See aga on otsene turu solkimine ja konkurentsi moonutamine - üksikute toetamine halvab alati teiste konkurentsivõimet.

Ning see on turumajanduse surm.

Autor: 1185-aripaev