Juhtkiri: kärbiks kõigepealt tööjõumakse

Äripäev kirjutab Lipstoki soovitustele kahe käega alla - avalike kulude vähendamine ja eriti tööjõumaksude alandamine on toimetuse seisukohast hädavajalik, et kriisist kiiremini jagu saada ja majandusele elu sisse puhuda.

Küsimus on selles, kas Andrus Ansipi valitsus suudab mõlemat korraga teha. Ülesande teevad keeruliseks kaks asja: kriis ja see, et järgmisel aastal on riigikogu valimised. Ajal, mil tulud on kokku kuivanud, on raske korraga nii kärpida kulusid kui ka alandada maksemäära. Ent väiksemad maksud aitavad kaasa töötuse vähenemisele. Kui ettevõtjate kulud tööjõule vähenevad, on nood altimad töötajaid palkama, looma uusi töökohti. Tuleb maksumaksjaid juurde, kosuvad ka riigi maksutulud.

Valimiseelsel aastal on valimisaasta eelarvet keeruline teha - võimupoliitikud tahaksid ju valijatele igasugu ilusaid asju lubada, samas teame, et head lubadused maksavad palju.

Valitsusliitlased ei peaks toimetuse meelest valimisi eriti kartma - peaminister Andrus Ansipi valitsus on suutnud Eestit juhtida kriisikaride vahel, ilma et kriimud-haavad riigile eluohtlikuks oleksid saanud. Ja euro on sama hästi kui käes. Need on kaks tugevat trumpi, mida konkurentidel ette näidata pole.

Seega on võimuliidul võimalus ära teha vähempopulaarsed otsused, näiteks vähendada maksukoormust. Töötuskindlusmakse on esimesi, mille määra saaks kohe vähendada. Töötukassa reserv on 2,5 miljardit, ja seda kasvatab kõrge maksumäär edasi.

Üht-teist siiski valitsus on juba teinud: riik maksab töötu palkaja eest osa palka, 1. juulist saavad ettevõtjad ka sotsiaalmaksusoodustuse, kui palkavad pikaajalise töötu. Ent näiteks ka FIEd võiksid maksta sotsiaalmaksu reaalselt teenitud tuludelt, siis suureneks ise endale töö andjate arv ja väheneksid riigi kulud toetustele. Sotsiaalmaksulagi aitaks tekitada kõrgemapalgalisi töökohti.

Kärpevõimalusi on veel hulgi: kaotada eripensionid, lahkumistasud jms.

Parasjagu käib ministeeriumites nende tuleva aasta eelarvete projektide kokkupanek ja selle kuu lõpuks on ka riigi tuleva aasta eelarve kondikava koos. Kui muu ministreid-kantslereid mõistlikkusele ei sunni, siis vahest euroalast kostvad manitsused inflatsiooni ohjeldamiseks - kardetakse, et inflatsioon hakkab Eestis uuesti kiirenema. Eesti rahandusministrile Jürgen Ligile annab see aga kindlust ning praktiliselt vabad käed ministeeriumide kulutamishimu vaos hoida.

Autor: 1185-aripaev