- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,09%8 815,1
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,81
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,09%8 815,1
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: ettevõtjatel aega veel kolm päeva
Tuhatkond Eesti ettevõtjat, enamik neist põllumehed, elavad kuuendat aastat justkui kuu peal - nad ei tea (või ei taha teada) midagi Eestis juba aastast 2005 kehtivast pakendiaktsiisist.
Neil on veel vaid kolm päeva aega liituda mõne taaskasutusorganisatsiooniga (TKO), mis võtaks enda kanda ettevõtja kohustuse pakendi taaskasutusse suunata. Seegi vabastaks nad pakendiaktsiisi maksmisest edaspidi, unarusse jäänud kohustustest aga mitte.
Laupäeval jõustuv pakendiaktsiisiseaduse muudatus kohustusi tagantjärele üle anda ei luba ning pakendiaktsiisi võib maksu- ja tolliamet sisse nõuda kõigi viie aasta eest, mil seadus on kehtinud.
Teadmatus (või tahtmatus teada) on iseenesest imelik, veel kummalisem on aga see, et selle mitme päeva jooksul, mil meedias on tutvustatud seadusemuudatust ning hoiatatud, et riik hakkab senisest jõulisemalt pakendiaktsiisi sisse nõudma, ei ole TKOde uste taga näha rohkelt liituma kibelevaid ettevõtjaid. Seda ei juhtunud siis, kui eelmisel aastal jõustusid ettevõtetele varasemast kõrgemad taaskasutusmäärad ning maksuamet sai võimaluse nõuda seaduserikkujatelt senisest suuremat aktsiisimaksu.
Ettevõtjate ignorantsuse tagant paistab maksuhalduri huvi puudumine selle maksu kogumisse. On teada vaid üksikjuhte, kus maksuamet on tagasiulatuvalt sisse nõudnud pakendiaktsiisi. Samas tegi riigikohtu otsus eelmise aasta märtsist maksuhalduri töö aktsiisi tasumise kontrollimisel keeruliseks.
Ka keskkonnateenistuste lubadused hoida pakendi taaskasutusel silma peal on siiani vaid sõnadesse jäänud. Keskkonnainspektsiooni jaoks pidi eelmise aasta üks prioriteete olema just pakendiseaduse nõuete täitmise kontrollimine. Ju ununes see prioriteet ametite reorganiseerimise käigus.
TKOd ja prügiladki on üritanud ettevõtjatele selgitada pakendi taaskasutuse deklareerimise vajadust ja selle tegematajätmise tagajärgi. Ent põllumehed on ikka Tõnissoni kombel raha peos veeretanud ja mõelnud, et polegi teist õieti. (Rääkimata siis veel "prahi" peale raisata!) Ja viinud pigem näiteks heina- ja silokile prügilasse.
Seadust rikkudes riskivad põllumehed õigupoolest iseenda olemasoluga - tuleb hakata tagantjärele maksma aktsiisi ja viiviseid ja kõigi viie aasta eest. Kui TKOga liitunult maksaksid nad näiteks heinapallikile tonni eest 6,4 senti (prügilagi võtab rohkem), siis aktsiis on tonni eest 40 000 krooni. Jääb aktsiis võlgu, ei saa PRIAst toetusi…
Sellele, et maksuametil pole jõudu iga ettevõtjani jõudmiseks, ei tasu lootma jääda - riigieelarvetegu on karm, iga kroon otsitakse üles. Kui mitte sel, siis tuleval, ületuleval aastal - maksuamet saab kuus aastat tagantjärele maksu sisse nõuda. Odavam on seadust täita, kui seda rikkuda. See on igatahes kindel.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele