Arvamus ettemaksust

Andres Sooniste tarbijakaitseametist tõstatas eriti tähtsa küsimuse. Müüja soovib ettemaksu, kuid kuidas ma võin olla kindel, et saan tellitud kaminad, kui olen teinud ettemaksu?

Maksin ettemaksu ja olin öö läbi hirmul, kas saan kaminad või ei. Kõik läks hästi ja kaminad tulid kohale. Mina aga jõudsin kaaluda, mida oleks teinud, kui kaminad poleks tulnud. Palju mobiilikõnesid ja -sõnumeid, närvikulu, kaebus kuritöö kohta, advokaadi leidmine, kohtus käimine jne. Rohkesti lisakulusid, aga kindlusetus selles, kes maksab kulud ja kas saan oma ettemaksu tagasi.

Hakkasin siis välja mõtlema mõnda süsteemi, mis annaks kindlustunde nii minule kui kauba saajale kui ka müüjale. Mõtlesin välja usalduskoodi süsteemi.

Minu makstud raha oleks näha müüja kontol, kuid seda ei saaks ta veel kasutada. Müüjal oleks vaja raha vabastamiseks kinnituskoodi. Kinnituskoodi saaks ta kauba tellijalt, kes annaks selle kauba kättesaamisel.

Praktikas toimiks kinnituskood järgmiselt.

Ettemaks tasutakse müüja kontole. Ülekanne on nähtav müüja kontol, kuid raha ei ole veel kasutatav.

1)    Klient tellib kauba telefonitsi või e-posti teel. Kauba müüja saadab ettemaksuarve posti või e-postiga.

a) Klient maksab pangast arve, kust saab kinnituskoodi.

b) Klient maksab arve internetipanga kaudu, kinnituskoodi saab ta tekstisõnumina või e-postiga, millega müüja saab vabastada raha kasutamiseks.

2)    Klient tellib kauba internetist. Makstes tellimuse eest krediitkaardiga või internetipangas, saab ta kinnituskoodi e-postiga või tekstisõnumina.

Kauba toimetamine kliendile.

a)   Kui kaup saabub ostjale postiga, saab postiametnik ostjalt kinnituskoodi ja saadab selle lühinumbrile, saab seal kinnituse ja sellega vabaneb müüja raha kontol.

b)   Kui kaup saabub koju, antakse kauba toojale kinnituskood, mille ta saadab tekstisõnumina lühinumbrile, saab sealt kinnituse ja sellega vabaneb raha müüja kontrolli alt.

Kui müüja ei saa eelnevalt kokkulepitud ajaks kinnituskoodi, kantakse raha automaatselt tagasi ostja kontole.

Eestis on juba peaaegu kümme aastat saanud kenasti parkida autot tekstisõnumiga ja arvan, et Skype toimib hästi seetõttu, et Eesti IT-meistrid on osanud teha vastava programmi ja müüa seda kogu maailmas.

Miks ei võiks teha järgmiseks näiteks ettemaksuseaduse ja jõustada see 2012. aasta algusest?