Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriisiaastad parandasid Eesti ettevõtete efektiivsust

    Tänase Äripäeva kaaneloost selgub, et kriisiaastad on Eesti ettevõtete efektiivsusele kõvasti kasuks tulnud. Statistikaameti andmetele tuginedes saab täna öelda, et kui eelmise aasta viimases kvartalis oli tööga hõivatute arv tunamullusega võrreldes vähenenud 0,8 protsenti, siis Eesti ettevõtete kogukäive oli aga üle-eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes tervelt 21,6% suurem.

    Näiteks majutus- ja toitlustussektoris vähenes töötajate arv 4,7%, müügitulu kasvas aga 19,3%. Töötlevas tööstuses kasvas töötajate arv 1%, kuid müügitulu kasvas koguni 44%. Veelgi efektiivsemalt tegutsesid ettevõtted arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmissektoris, kus töötajate arv kasvas 11,3%, kogukäive aga tervelt 210%.
    Äripäeva arvates saab neist numbreist välja lugeda, et lõppev majanduskriis on Eestimaa ettevõtted efektiivsemalt tegutsema pannud. Otsesõnu tunnistavad seda ka me börsifirmade eelmise kvartali värskelt avaldatud tulemuste kommentaarid: „Taas kasumisse jõuda ei aidanud Olympicut üksnes majanduskriisi taandumine, vaid ka äri muutmine oluliselt efektiivsemaks ja kõikjal kasvatatud turuosa,“ kommenteeris börsile avaldatud majandustulemusi Olympic Entertainment Groupi (OEG) finantsjuht Madis Jääger.Ja teine, samuti esmaspäevane kommentaar: „Tänu jaesüsteemi korrastamisele oleme saavutanud olemasiolevatel jaepindadel märkimisväärse efektiivsuse kasvu, mis oli neljandas kvartalis 21%. Kriisist väljatulek on olnud paraku ka väga kulukas, mis kajastub 2010. aasta ühekordsetes kuludes,“ rääkis Baltika finantsjuht Ülle Järv.Töövõtjal võib see efektiivsuse jutt harja muidugi punaseks ajada, sest pahatihti seisab selle sõna taga ju töötajapoolne suurem panus vähema raha eest. Kuid tegelikult pole asjad alati nii hullud, pahatihti piisab käibe kasvuks ka paremast turundusest, paremast müügist, nii toodangu kui turuosa suurendamisest. Nii tunnistab ka Baltika finantsjuht oma kommentaaris, et kogu tootmismaht sõltub müügimahtude kasvust, mis näitab tõusutrendi ja sellega on potentsiaal tootmismahte kasvatada täiesti olemas.
    Teisalt muidugi pole majanduski lihtsalt must-valge, on siingi pooltoone. Nii võibki täheldada, eriti, kui vaadata neid sektoreid, kus käibed enim kasvasid, et suures osas võib käibe kasv olla põhjustatud hoopiski hinnatõusust. Eriti tooraine hinnatõusust. Viimase aasta uudised kõnelevadki ju peaasjalikult inflatsioonist, nii kohalikust kui globaalsest ja tooraine hinnatõusust. Tänagi ootame hinge kinni pidades, mida nafta hind Liibüa ülestõusu valguses teeb. Kuid siiski, ka tõusvate hindade maailmas on efektiivselt tegutseval ettevõtjal lihtsam ellu jääda, kui vanal rajal tammuval nö vana kooli ettevõttel.
    Lõpetuseks oleme sunnitud nentima, et kõigil ei lähe hästi. Sest olgugi, et tänases artiklis sisalduvad numbrid otse pakatavad positiivsusest, leiame statistikaameti andmeist ka sektorid, kus kahanenud nii töötajate arv kui müügitulu. Näiteks haridus -14% ja -3,2%, kunst, meelelahutus ja vaba aeg -4,4% ja -11,7%. Või näiteks ka tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kus töötajate arv veidi, 4% kasvanud, kuid müüginumbrid 6,4% langenud. Perearstid turuosa kasvatama?
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Neli asja, mida teada, kui maksad oma ettevõtte alt dividende
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?