Ravimiturundus - see on mõjutamine

Niikaua kui on olnud ravimitootjaid ja arste, on nende vahel olnud seos. Ravimiturundus on eripärane, sest ravimi ostmise otsus pole ostja, vaid nn vahekliendi ehk arsti teha. Seepärast on tootjatel vaja mõjutada pigem arste kui patsiente. Ebaratsionaalse ravimikasutuse vältimiseks riigid neid suhteid enamasti ka reguleerivad.

Muidugi ei osta ühe pastaka või lennupiletiga arsti veel ära, kuid see on mõjutamine – tunnistame me seda või mitte – ja sõltumatuse tõestamine on pärast raske. Arusaadavalt on ka arstide tunnetus ses suhtes erinev. Need inimesed, kelle veebipäevikuid Äripäeva artikkel tsiteeris, käituksid ilmselt samamoodi ka siis, kui koolituse eest maksaks riik või haigla, lihtsalt kasvatus on selline. Arst peab saama ennast täiendada ja kolleegidega suhelda. Erialaseltsid, arstid ja arsti tööandjad peaksid aga otsustama, milline koolitus/konverents on vajalik, mitte vastupidi, et tootja ütleb, kuhu ja millise arsti ta tahab saata.

Selles vallas, mille järgi valida toetuse saaja ja milline on eesmärk, on ravimifirmadel arenguruumi. Ravimi müügiloa hoidjal on õigus toetada arste, proviisoreid ja farmatseute arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemisel, hüvitades ürituse teadusliku osa osavõtumaksu ning majutus- ja transpordikulud mõistlikus ulatuses. Arstidel ei ole kohustust seda võimalust kasutada.

On väga tähtis näitaja, et andmed ravimitootjate rahaliste toetuste kohta on avalikud ja nähtavad kõigile ravimiameti veebis. Selle teabe avalikustamise eesmärk on vähendada ravimitootja mõju arsti ravimivalikule ning tagada sellega arsti otsuste sõltumatus ja meditsiiniline põhjendatus.

Ideaalis võiks arstide täiendamist finantseerida riik.