Laar ja Parts astuvad üha uuesti sama reha otsa

Teine näide on majandusminister Juhan Parts ja muutused Eesti Energia nõukogus. Parts on Eesti Energia aktsionäride üldkoosolek ja seetõttu pole midagi imelikku, et kui ta pole mõne Eesti Energia nõukogu liikme tegevusega rahul, siis ta vahetab selle liikme välja.

Kuna tegemist on Eesti riigi ühe tähtsama ettevõttega, mille ümber põrkuvad erinevad ärihuvid, siis peab aga Parts olema valmis ka oma otsuseid põhjendama. Eriti veel olukorras, kus tema otsused tekitavad erinevaid kahtlusi ja küsimusi.Näiteks miks said riigifirma nõukogus kohad Andres Saame ja Toomas Tauts, kes on seotud Eesti Energia konkurentidega. Tauts koguni ärigrupiga, kes on üritanud riigifirma investeerimisplaanid põhja lasta.

Kolmas näide on Eesti Energia hinnataotlus. Arvestades IRLi juhtpoliitikute sõjakäiku Tallinna Vee vastu ja seda, et nad ise kureerivad Eesti Energia tegevust ning valimistel sõlmisid valijaga kodukulude alandamise kokkuleppe, on IRL muutnud elektri kallinemise enda erakonna jaoks väga kuumaks teemaks.

Kui Tallinna Vee hinnapoliitika ja maamaksu osalise kaotamise teemal üritasid erinevad IRLi poliitikud kasutada kõiksugu võimalusi, et oma sõnumiga ajalehetoimetuse uksest ja aknast sisse pressida, siis elektrihinna teemal on kogu IRLi raskekahurvägi võimalikult sügavale urgu peitu pugenud. Sarnaselt pugesid IRLi juhid peitu ajakirjanike eest ka siis, kui neilt üritati saada kommentaari Kreeka ja teiste hädas eurotsooni riikide toetusprogrammide kohta.

Valitsusparteidel IRLil ja Reformierakonnal on üks suur erinevus. Reformierakonna juhid julgevad vastata ka ebameeldivatele küsimustele. IRLi juhid üritavad aga ebameeldivatest teemadest hoiduda. Arg ehk oma otsuseid avalikkusele selgitada kartev poliitik ei tekita usaldust. See on üks põhjus miks Isamaa ning Res Publica ja nüüd tõenäoliselt ka IRLi populaarsuskõverad on teinud ja teevad ka tulevikus suuri hüppeid üles ning alla.