Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Eesti tutvustab end iganenud paindumatusega

    Äripäeva hinnangul toimub aga Eesti maine ja kuvandi tutvustamine lootusetult aegunud reeglite järgi ning iganenud viisil. Eesti paljukiidetud innovatiivsust ja paindlikkust turundamisel sisuliselt ei kasutatagi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Seda, et Eesti vajab enam tutvustamist, ei vaidlusta ilmselt keegi. Eesti strateegia on olnud n-ö klassikaline: plaan avada EASi esindusi, laiendada või kohendada saatkonnavõrku, külastada kõrgetasemeliste visiitidega riike lähemal ja kaugemal ning teha aeg-ajalt reklaamkampaania.
    Tehnoloogia ja allhange. Eesti kulutab sadu tuhandeid eurosid turundamise asemel tarbimisse. Panustades ühe ametniku kontori üürimisse, arvutiostu ning sõidukuludesse miljonilinnas, ei muutu Eesti kuvand karvavõrdki ei ühele ega teisele poole. Selleks, et Eestit esindada, ei ole tarvis äravahetamiseni sarnases kontoris istuvaid silmatorkamatuid üksiküritajaid, vaid sisulist tegevust. Ilmekas näide, et seda senimaani ei ole, on EASi Hiina esindaja, kellest kirjutasime septembris – kulukas ametikoht, kus puudus info sihtriigis tegutsevatest kaasmaalastest ning tema enda olemasolust polnud omamaistel ettevõtjatel sageli aimugi. Sellel taustal on ettepanek, et EAS võiks kaaluda esinduse avamist Soulis, anakronistlik. Jääb selgusetuks, miks ei kasutada virtuaalesindusi, kus esikohal on Internet, mobiiltelefon ja Skype.Jah, tihti on tarvis ka turul kohal olla. Kuid mitte riigiesindajal, vaid ettevõtjal. Vajadusel aga oleks kohapeal kordades mõistlikum palgata kohalik asjatundja, ekspert, kes tunneb keelt, kultuuri ja olusid, selmet iga kolme aasta tagant koolitada reeglina kultuurikauge ja umbkeelne esindaja. Tehnoloogia ja allhange on selgelt alakasutatud ressurss.Ka visiidid tuleks hoolikamalt läbi mõelda. Eksootiliste, kuid Eestile väheoluliste riikide külastamine võib olla huvitav ja põnev, kuid vähe kasulik. Kaasnev äridelegatsioon ei peegelda kõrget ärihuvi, vaid on pigem viisiks, kuidas koos Eesti mõjukatega tore välisreis ette võtta. Selle asemel tuleks suurendada panust nendesse riikidesse ja piirkondadesse, kus Eestil on eluliselt olulised huvid, eelkõige Läänemere ääres.
    Sport ja paindlikkus. Eesti vajab paindlikumat lähenemist. Mitte tilgutada kõikjale ja natuke, vaid sihitud kohtadesse, suuremal hulgal ning võimalikult efektiivselt. Vajadusel paisata ajutiselt kogu jõud ühele riigile või piirkonnale.Üheks ilmselgelt alahinnatud vahendiks on sport. Näiteks praegu jalgpallibuumi puhkedes tutvustada Eestit Iirimaal ja Suurbritannias, kus nälg Eestit puudutava info järgi on kustutamatu. Või sügisel, kui Eesti võrkpallikoondis ja seda saatvad fännid tegid silmad ette Euroopa suurriikidele, suunata tutvustuskampaania Kesk-Euroopasse. Luhtunud võimalus oli ka Kaia Kanepi edukas mäng Kremli karikale, kus Eesti sai rohkem positiivset tähelepanu Venemaal, kui sealsed esindused ja reklaamid suudavad pakkuda aastate jooksul. Ritta sobib ka Rein Taaramäe, kelle edukas esinemine Tour de France'l või Vueltal avanuks suurepäraseid Eesti tutvustamisvõimalusi vastavalt Prantsusmaal ja Hispaanias, rääkimata muust jalgrattamaailmast.Neile, kelle arvates on sport ülehinnatud tasub esiletoomist lihtne statistika. Ligi 40 miljonile jaapanlasele tähendab Eesti Barutot ehk vägilast Kaido Höövelsoni. Just nõnda palju inimesi jälgib sumomaadlust. Mainekujundus, mis annab silmad ette.
    Samamoodi jätkates, ei ole Eestil riikide konkurentsis ühtegi eelist. On ainult puudused.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Saksamaa raalib, milliste firmade gaasitarbimist talvel kärpida "See on raske, nagu istuks Alpid mu õlgadel"
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.