Koppel: kullastandardil puudub tulevik

Rahasüsteem vajab distsipliini, mitte ankurdamist end diskrediteerinud kullastandardi külge, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Kui panna rahaühik kulla külge n-ö kinni, peaks intressimäärasid tõstma iga kord, kui keldris kulda väheseks kipub jääma. Siin aga tekiks juba tõsine majanduspoliitiline dilemma, et mitte öelda probleem – majanduspoliitika peab ideaalis olema ettevaatav ja kontratsükliline, kuid kullastandard suruks oma piiratuse tõttu keskpanga protsüklilisele teele.

Lühidalt öeldes, kui asjad on halvasti, antaks hagu alla ning võimendataks tsüklit negatiivses suunas. Rahaühiku millegi “päris” ja “püsiva” kullalaadse külge sidumine tekitab pika, pideva ja piinarikka deflatsioonilise surve. Seda tõestavad ka ajaloolised andmed – kullastandardi tänaste apologeetide lubatavast hinnastabiilsusest polnud kullastandardi ajal juttugi.

Kui te ei usu, tasuks uurida mehhanisme, mis olid suure depressiooni põhjusteks ning kas kullastandardi ajal võis üldse rääkida hinnastabiilsusest? Seda enam, et kullastandardi fännklubisse kuuluvad tõsiusklikud inflatsioonipelgajad sageli unustavad, et deflatsioon ei ole ka hinnastabiilsus. Standardist loobumisega kaasnenud paindlikkus võimaldas kasvul taastuda.

Miks Peeter Koppel ise on kulda investeerinud? Mida arvab ta keskpankade rollist, eelarvete defitsiidist ja mis ikkagi loob usaldusväärse raha? Loe kolmapäevasest Äripäevast.