• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
“Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, mida rikas – õigem oleks öelda finantsvaba – elu sinu enda jaoks üldse tähendab,“ kirjutab TF Banki Tõnis Mänd Ramit Sethi raamatu “Õpetan sind olema rikas” arvustuses.

Mikk Kala kirjutab raamatu „Vaese Charlie almanahh“ põhjal, et legendaarne investor Charlie Munger pidas heade otsuste eelduseks eri teadusharude teadmiste ühendamist, mitte ühe teooria järgi mõtlemist. Mungeri sõnul võivad hirm, ahnus ja grupimõtlemine muuta ka paberil hea plaani nõrgaks. Ta soovitas kasutada otsustamisel isiklikku kontrollnimekirja, et vähendada kallutatusi, liigset enesekindlust ja kitsast osakondlikku vaadet.

TF Banki Eesti filiaali ja Balti regiooni juht Tõnis Mänd.
  • TF Banki Eesti filiaali ja Balti regiooni juht Tõnis Mänd.
  • Foto: TF Bank
Kui see mõte on selge, alles siis saab hakata arvutama, mida selline elu maksab ja millised rahalised otsused selleni jõuda aitavad.
Isiklikest rahaasjadest rääkides kipume üsna kiiresti jõudma investeerimise, tootluse, laenude ja säästmiseni. Ramit Sethi alustab mujalt. Tema üks keskseid küsimusi on hoopis: milline näeb välja SINU rikas elu?
See võib ühe jaoks tähendada suuremat maja ja kallimat autot, kuid teise jaoks sootuks midagi muud. Ühele võib rikkus tähendada võimalust mitu korda aastas reisida, teisele rohkem aega perega, kolmandale vabadust töötada vähem ning neljandale võimalust kulutada süümepiinadeta just sellele, millele hing ihkab. Oluline on, et inimene oskaks oma soove võimalikult konkreetselt sõnastada ja neile ka hinnasildi külge panna.
Mulle näib, et just see ongi Sethi raamatu kõige olulisem mõte. Rahaasjade teadlik juhtimine algab kahest punktist: tuleb teada, kus punktis sa praegu omadega oled ja kuhu tahad jõuda. Mõlemad tuleb muuta võimalikult konkreetseks.
Üllatavalt paljud inimesed ei oska täpselt öelda, kui palju neil on võlgu, kui palju nad kuus kulutavad või millal järgmised maksed tasuda tuleb. Samamoodi võivad üsna ebamääraseks jääda tulevikusoovid. Tahaks reisida rohkem, elada paremini või olla rahaliselt vabam, kuid mida see tegelikult tähendab? Kui palju selleks raha vaja on?
Kui numbrid on teada, on unistusi juba lihtsam plaanideks muuta.

85 protsenti on piisavalt hea

Sethi raamatu üks sümpaatsemaid jooni on see, et autor ei eelda lugejalt finantseksperdiks saamist, vaid suisa vastupidi – ta võitleb üsna järjekindlalt mõtteviisiga, et enne esimese sammu tegemist peab kõigest lõpuni aru saama.
Tema 85 protsendi lahenduse põhimõte on lihtne: parem teha midagi piisavalt hästi ja alustada kohe, kui kulutada lõputult aega sajaprotsendilise täiusliku lahenduse otsimisele.
See on ka üks raamatu õpetusi, mille endale uuesti meelde tuletasin. Rahaasju on väga lihtne üle analüüsida. Milline investeering valida? Millal on õige hetk alustada? Milline laen tasuda esimesena? Kas praegu on üldse hea aeg turule minna?
Sethi vastus on paljudel juhtudel: hakka pihta! Tee selgeks, kui palju sul võlgu on, koosta plaan selle tasumiseks, vaata üle intressid ja tasud ning hakka investeerima. Hiljem saab süsteemi paremaks timmida.
Sama kehtib investeerimise kohta. Meeldiv oli lugeda, kuidas Sethi seab kahtluse alla kinnisidee turgu pidevalt lüüa ning keskmisest tootlusest räägitakse vahel peaaegu nagu ebaõnnestumisest. Ajalugu näitab, et turu järjepidev edestamine on keeruline – pika aja jooksul suudab seda vaid väike osa investoritest.
Isiklike rahaasjade juhtimiseks ei pea teadma iga keskpanga intressiotsust, turuliikumist ega finantsterminit. Autoga sõitmiseks ei pea olema autoinsener ja jõukuse kasvatamiseks ei pea olema finantsekspert.

Kuluta sellele, mida armastad

Veel üks Sethi põhimõte, millega nõustun, puudutab kulutamist. Tema soovitus on kulutada heldelt asjadele, mida sa armastad, ja kärpida julgemalt sealt, millest sa tegelikult ei hooli.
See mõte eristab raamatut paljudest tavapärastest rahatarkuse õpetustest. Isiklik rahandus ei pea tähendama pidevat enesepiiramist, lemmikkohvist loobumist ega iga väikese ostu pärast süütunde tundmist.
Kui inimene on enda jaoks läbi mõelnud, milline tema rikas elu välja näeb, peaks raha aitama seda elu tal ka päriselt elada. Mõne inimese jaoks võib olla täiesti mõistlik kulutada palju reisimisele, restoranidele või hobile, kui need talle tõesti olulised on. Selleks võib ta samal ajal kärpida kulutusi valdkondades, mis talle midagi ei anna.
Just siin tuleb mängu Sethi “teadliku kulutamise plaan”. Selle asemel et iga ostu puhul eraldi otsustada, pane juba ette paika, kuhu sinu raha läheb, ning automatiseerid sellest võimalikult suure osa. Arved saavad makstud, säästud ja investeeringud tehtud ning ülejäänud raha võib kasutada teadlikult ilma iga kord endaga vaidlemata.
Raha juhtimise eesmärk ei peaks olema võimalikult vähene kulutamine. Eesmärk on kasutada raha viisil, mis toetab just sellist elu, mida sina ise väärtuslikuks pead.

Ameerika õpetus vajab Eestis pisut selgitamist

Kõike Sethi raamatus kirjeldatut ei saa siiski üks ühele Eesti oludesse üle tuua. Kohati on “Õpetan sind olema rikas“ väga ameerikalik.
Palju räägitakse krediidiskoorist, krediitkaartidest ja sellest, kuidas oma krediidiskoori parandada. Ka Eestis on inimese krediidivõimekus mõistagi oluline, kuid seda hinnatakse teistsuguses süsteemis ning seetõttu ei ole paljud raamatus toodud konkreetsed soovitused siin rakendatavad.
Sama puudutab erinevaid pangakontosid, pensioni- ja investeerimistooteid ning maksudega seotud soovitusi. Need lähtuvad USA finantssüsteemist ning Eesti lugeja peab oskama konkreetsed tooted kõrvale jätta ja vaadata nende taga olevat põhimõtet.
Õnneks peitub raamatu suurim tugevus just selle põhimõtetes: tea, kui palju sa teenid, kulutad ja võlgned, investeeri järjepidevalt ning automatiseeri rahaasjad, mida pole põhjust iga kuu käsitsi korraldada. Samuti soovitab autor aeg-ajalt üle vaadata oma püsikulude tingimused. Ka Eestis on paljude igapäevaste teenuste puhul võimalik hinna üle läbi rääkida. Vaata üle oma side-, elektri- ja muud püsikulusid tekitavad paketid ning küsi pangalt näiteks võimalust kodulaenu intressi vähendada. Paljud tarbijad jätavad selle võimaluse kasutamata, kuigi püsikulude tingimuste parandamine võib pikema aja jooksul tuua märkimisväärse kokkuhoiu.
Tähtsaim, mis raamatust kõlama jäi, oli mõte – ära lükka alustamist edasi sellepärast, et sa ei tea veel kõike.
Need soovitused töötavad sõltumata sellest, kas inimese pangakonto asub Ameerikas või Eestis.

Rahaasjad pole ainult matemaatika

Sethi pöörab palju tähelepanu ka psühholoogiale, mis on raamatu üks väärtuslikumaid külgi.
Hea näide on võlgade tasumine. Puhtalt matemaatiliselt võib olla kõige mõistlikum alustada kõige kõrgema intressiga võlast. Mõne inimese jaoks võib aga paremini töötada väikseima võla esimesena kustutamine. See ei pruugi Excelis olla optimaalne, kuid esimese võla kadumine annab eduelamuse ning võib motiveerida plaaniga jätkama.
Soovitaksin seda raamatut eelkõige inimesele, kes teab, et peaks oma rahaasjad korda tegema, kuid on seda edasi lükanud, sest teema tundub liiga keeruline.
Sethi kuuenädalane programm jagab suure ülesande konkreetseteks sammudeks ning annab lugejale tegevused, millega saab kohe alustada.
Praegu on mõningaid samme lihtsam teha kui raamatu varasemate väljaannete ilmumise ajal. Näiteks tehisintellekti tööriistad võimaldavad kiiresti koguda ja võrrelda infot, mille otsimisele oleks varem kulunud tunde: pangakontode tingimused, teenustasud, intressimäärad, investeerimisvõimalused või finantstoodete erinevused.
Mõistagi tuleb saadud info usaldusväärsest allikast üle kontrollida, kuid esimese võrdluse tegemine on varasemaga võrreldes kordades lihtsam.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele