Artikkel

    Ansip kandideerib. "Minust lahtisaamine Kallase probleeme ei lahenda."

    Andrus Ansip ja Kaja Kallas 2019. aastal Euroopa Parlamendi valimispeol.Foto: Andras Kralla

    Ekspeaminister ja endine Reformierakonna esimees Andrus Ansip kinnitas Äripäeva raadios, et kavatseb kandideerida Euroopa Parlamenti, kuigi oravate praegune juht Kaja Kallas on öelnud, et ta ei peaks kandideerima. Reformierakonnast Ansip lahkuda ei kavatse.

    “Olen otsustanud uut mandaati küsida. Mulle see töö meeldib ja leian, et mul on ka midagi anda.
    Kaja Kallas ega keegi teine ei peaks valijate eest otsustama, kas mul on mõtet kandideerida, pigem see suurendab trotsi, soovi kandideerida,” ütles Euroopa Parlamendi liige, 2019. aastal eurovalimistel Reformierakonna esinumbrina 41017 häält saanud Ansip.
    Ansip ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: Euroopa majandus”, et talle ei ole “absoluutselt oluline”, millisele kohale ta Reformierakonna valimisnimekirjas saab. Teda ei heiduta ka see, et parteisisesed konkurendid saavad eeliseid. “Kui mulle on otse ära öeldud, et Reformierakonna raha minule ei kulutata, siis on selge, et teised saavad valimiste eelarvest rohkem,” märkis Ansip.
    Pikalt Reformierakonda juhtinud Ansip lükkas saates ümber spekulatsioonid, nagu võiks ta liituda mõne teise erakonnaga või minna valimistele üksikkandidaadina. “Need jutud võiks unustada, minust ülejooksikut ei saa,” ütles ta.
    Vastasseis Kaja Kallasega läks Ansipi sõnul isiklikuks pandeemia ajal 2021. aastal, mil ta kritiseeris Reformierakonna sees erakonna peaministrist juhti vaktsineerimise aeglase tempo pärast. “Ütlesin ühes raadiosaates, et kui meil olnuks pronkssõduri ajal kabinetis selline minister, kes valitsuse seisukohti ei jaga, nagu seda oli vaktsineerimise suhtes skeptiline Anneli Ott, siis oleks ta pidanud lahkuma. Sellele järgnes isiklik rünnak, et Ansip on alati olnud sõnades tugevam kui tegudes,” meenutas Ansip.
    Tema sõnul anti nii sisuliselt hinnang kogu üheksa-aastasele Reformierakonna peaministriperioodile, mil valitsusjuht oli Ansip, ja juhiti tähelepanu eemale saamatuselt seoses vaktsineerimisega. “Praegu on samamoodi, kui on vaja vastuseid, mida on vaja teha Eesti majanduses, mis on kaheksa kvartalit järjest languses ning Reformierakonna reiting on püsivas madalseisus.”
    “Probleem ei ole Ansip, probleem on see, et meil on, mida kritiseerida. Ansipist lahtisaamine ei lahenda probleeme. Tuleb leida lahendusi üleskutsete asemel olla vähem ülbed ja rohkem empaatilised,” märkis Ansip, kes enda sõnul pole 2021. aasta suvest Kaja Kallasega vahetult suhelnud. “Initsatiiv on alati tugevama käes ja see on võimul olija.”
    Saates “Fookuses: Euroopa majandus” räägiti ka Euroopa Parlamendi tulevasest koosseisust, liikmesriikide ühistest investeeringutest kiibitootmisse ning põhjustest, mis takistavad Euroopa digidentiteedi loomist.
    Intervjueeris Äripäeva ajakirjanik Neeme Korv.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.