Idusektoris käive tõuseb, aga investeeringud langevad. "Me pole enam noored ja vihased."

Tehisintellektil põhinevat hooneautomaatikat arendav iduettevõte Bisly kaasas hiljuti 4,3 miljonit eurot, et laieneda. Idufirma juht Ants Vill rääkis, et rahastusvooru üks eesmärk on hoogsalt siseneda Poola turule.

Valgevenest Eestisse põgenenud idufirma, mis lubab inimeste hääle ilusamaks teha ja suhtlemisoskust parandada, kaasas 3,6 miljonit USA dollarit.

Idufirma Jälle Technologies kaasas 2 miljoni eurot, mille toel arendab akude ringlusesse võtmise tehnoloogiaid. Ettevõtte juht Erki Ani loodab seejuures ärile hoo sisse saada elektriautode vanade akudega.

„Kui olin pärast 1,5 aastat pusimist ühe ettevõtte kinni pannud, siis mõtlesin, kas peaks jälle midagi käivitama, mis võib samamoodi lõppeda, või teha midagi muud. Tundsin, et potentsiaali on kogunenud, aga ebaõnnestudes raiskaksin selle jälle ära,“ selgitab 15 aastat iduettevõtluses tegutsenud Triin Agan kannapööret ja riigifirma Eesti Loto juhiks kandideerimist.

Ajal, kui riik spordi jaoks lisaraha ei leia, on spordiklubide toimimisele eriti oluline sponsorite tugi. Mõni teeb seda vähem ja mõni rohkem, kuid oma kasu võidavast sellest lõpuks nii andja kui saaja. Kuigi tulu on raske mõõta, siis Livida tegevjuht ja Tartu Tammeka president Kaarel Kiidron usub, et tugevast koostööst saab kasu nii uute ärisuhete kui laiema brändituntuse kaudu. Pikemas usutluses Kiidroniga tuleb juttu nii spordisponsorlusest kui ka klubide kitsaskohtadest tänapäeva spordisüsteemis.