Tartu Regiooni Energiaagentuuri direktori ning energeetikaeksperdi Martin Kikase sõnul võib väita, et huvi läbimõeldud energiajuhtimise vastu Eesti ettevõtete hulgas aasta-aastalt aina kasvab. Põhjuseks võib pidada ühiskonna kasvavat teadlikkust kestliku eluviisi võimalikkusest ning soovist panustada keskkonnaprobleemide lahedamisse, vähendades endast maha jäävat ökoloogilist jalajälge.

Otsene motivaator läbimõeldud energiajuhtimiseks on aga tulevikku suunatud otsene rahaline kokkuhoid, mis on kokkuvõttes lõpptarbijale vägagi oluline, olgu lõpptarbijaks siis kas ettevõte, üksikisik või hoopis omavalitsus.

Suurim TREA klient on seni olnud Tartu linn. Õigupoolest just Tartu linna osalusel agentuur 2009. aastal asutatigi. Teiseks osapooleks agentuuri loomisel oli SA Tartu Teaduspark ning eesmärgiks püstitati toona säästva energeetika ja energiajuhtimise piirkondlik edendamine. Tänaseks on TREAst saanud juhtiv energiasäästu konsultant üle Eesti ning seda nii omavalitsuste kui üksikettevõtete jaoks.

TREA tugevaks küljeks on Euroopa projektiraha kaasamine Eestis toimuvate projektide hüvanguks, mille koostööpartneriteks on teretulnud lai sihtgrupp, alates ettevõtetetst omavalistusteni.

“Selleks, et energiale ja kliimale kuluvat raha Euroopast omavalitsuse tasandil koju tuua, peab olema koostatud väga tugev, aastateks planeeritud tegevuskava, milles energeetikaküsimustel on oluline roll. Selliste kavade väljatöötamine on meie pädevuses ning Euroopa raha Eestisse toomisel oleme me seni olnud päris edukad,” rääkis Kikas.

Sama pädevust kasutab agentuur ka ettevõtete juures. Üksikettevõtte tasandil pole küll tarvidust kava koostamiseks, küll aga saab TREA anda professionaalse nõustamisega kätte suunad, millest ettevõttel on mõistlik ja kasulik lähtuda. Lisaks otsib TREA võimalusi, kuidas käima lükata selliseid Euroopa Liidu rahastusega energeetika valdkonna projekte, kuhu on kaasatud just kohalikud ettevõtted.

Üks värskemaid otseselt ettevõtetele suunatud Eestis käivituvaid Euroopa projekte, mis TREA eestvedamisel 2019. aasta suve lõpul käima läheb, keskendub just ettevõtete ressursitõhususele.

“Selekteerime välja viis tootmisettevõtet, kellele teeme ressursiauditi, analüüsime hetkeseisu ning koostame strateegia, kuidas tõhusamalt ressurssi ja energiat kasutada,” rääkis Kikas. Projekti raames valmivad näidislahendused, millest saab edaspidi lähtuda analoogsete probleemidega ettevõtete arengustrateegia koostamisel.

“Praegu me veel neid viit ettevõtet välja valinud pole, kuid me tegeleme sellega,” rääkis Kikas. “Tõenäoliselt saab tegemist olema Lõuna-Eesti tootmisettevõtetega kas puidu- või toiduainetööstuse valdkonnast, kus energiakulud on suhteliselt suured. Need valdkonnad tunduvad meie jaoks seetõttu atraktiivsed,” rääkis Kikas.

Juba käimasolevatest projektidest on TREA tehnilise nõustajana kaasatud Tartu linna projekti SmartEnCity, mille eesmärgiks on kuuekümnendatel ehitatud vanade nn hruštšovka-üüpi majade ümberehitamine nutikateks liginullenergiahooneteks. Osa renoveeritavatest majadest on praeguseks juba valmis, teised valmimisjärgus.

Nutikaks linnaosaks muudetavas hruštšovkade piirkonnas on kavas rakendada lisaks hoonete energiasäästlikuks renoveerimise ja nutikodu rakendustele muidki uuenduslikke lahendusi, mis hõlmavad kaugkütte, transpordi, tänavavalgustuse, taastuvenergia kasutamise teemasid ning muudki.

“Vanade majade renoveerimine liginulliks – see on tegelikult päris suur väljakutse. Meie roll on olnud selles projektis nii projekteerijate kui ka ehitajate nõustamine. Valmisolek liginullmajade renoveerimiseks ja projekteerimiseks katsetatakse selle projekti näitel väga hästi läbi,” rääkis Kikas.

Kogemus liginullenergiahoonete vallas on Kikase sõnul agentuuri jaoks seda olulisem, kuna juba lähiaastad toovad Eestis kaasa uusehitiste energiatõhususe tasemele seatavad uued kohustuslikud normid – juba 2019. aasta algusest kehtib kohustus uute avaliku sektori majade ehitamiseks liginull­energiamajadena ning alates 2021. aastast laieneb see kohustus kõikidele ehitistele.

“Meie saame turgu aidata, et oldaks ­uuteks nõudmisteks valmis,” selgitas Kikas.

TREA poole pöörduvad ettevõtted küsivad Kikase sõnul enamasti kas lihtsalt energiajuhtimisalast nõustamist või konkreetse dokumendina energiaauditi koostamist. Mõlemal juhul annab TREA soovitused tegevusteks, mis aitavad ettevõttel oma ressursse säästlikumalt kasutada ning saavutada seeläbi kokkuhoid rahas.

Samuti on tähtis etttevõtte klientidele suunatud sõnum, et tegemist on rohelise ja ökoloogiliselt puhta tootjaga. “Kui ettevõttel on oluline näidata, et ta on tarbija jaoks kas vastutustundlik, ökoloogiliselt puhtalt tootev või roheline ettevõte, siis meie saame anda ettevõttele soovitusi, kuidas nad saaksid muutuda oma tegevuse mõttes rohelisemaks,” rääkis Kikas. “Meil on kliente, kellel on vajadus olla sada protsenti roheliselt sertifitseeritud, sest see on nende konkurentsivõime eelduseks. See oleneb kõik ettevõtte profiilist ja huvist, kas ta tahab raha kokku hoida või olla tarbija jaoks rohelisem või ta tahab mõlemat.”

Vajadusel saab TREA kaasata töösse välismaiseid eksperte. “Kui ettevõttes on näiteks vaja välismaist ekspertiisi, siis me saame aidata vastava spetsialisti leidmisega, kuna kontaktide võrgustik on meil Euroopas vägagi tugev,” rääkis Kikas.

Selge on see, et energiasse investeerimine on kulukas ning seetõttu seda ettevõtetes eriti sageli ei tehta. Kui vana süsteem on veel elujõuline, siis pole uuendustega kiirustamine alati ka mõistlik.

Professionaalne konsultatsioon tasub end kindlasti ära olukorras, kus vana süsteem ennast enam ei õigusta ning uuendused on vältimatud. See, kui kiiresti säästlikku energiajuhtimisse panustamine end ära tasub, sõltub iga ettevõtte puhul konkreetsetest sammudest, mida soovitud suunas ette võetakse.

Lisainfo www.trea.ee