Artikkel
  • Jaga lugu:

    Sunniviisilise riigiabi vastu Euroopa Komisjon ei aita

    Sandor Elias Foto: Olga Makina

    Teatud juhtudel võib riigiabi seisneda mõningas maksuerandis või muus soodustuses, millest ettevõtja keelduda ei saagi. Ometi kannab ta selles olukorras riigiabi intressiga tagasinõudmise riski. Hiljutises kohtulahendis selgitas Euroopa Üldkohus, et kirjeldatud olukorras pole ka Euroopa Komisjoni poole pöördumisest kasu, kirjutab Sandor Elias Advokaadibüroost TRINITI.

    Euroopa Üldkohus lahendas kaasuses T-678/20 hiljaaegu küsimust, mida teha olukorras, kus ettevõtja ei taha ebaseaduslikku riigiabi saada ega sellega seonduvat riski kanda.
    Esmalt probleemi olemusest. Alati ei saa ettevõtja riigiabi omal vabal tahtel, taotlusel ja teadmisel. Näiteks teatud olukordades võib ka mingit (maksu)soodustust või erandit käsitleda riigiabina. Euroopa Komisjon on ju viimastel aastatel nii mõnelgi korral avastanud, et liikmesriigid on maksuerandite näol andnud suurkorporatsioonidele (ebaseaduslikku) riigiabi. Tõsi, alati pole vastavad otsused kohtus püsima jäänud. Eestiski on aeg-ajalt (viimati nn „suhkrumaksuga“ seoses) püstitatud diskussioon, kas mõnesugune maks võib oma valikulise iseloomu tõttu olla riigiabiks ettevõtjale, kes nö „langevad“ põhjendamatusse eelisseisundisse võrreldes konkurentidega. Ent eeldagem korraks, et riigi kehtestatud maksuseadus osutubki riigiabiks. Paradoks seisneb siin asjaolus, et ettevõtjal on maksuerandist või soodustusest (kui see seaduses kehtestatud on) keeruline või isegi võimatu loobuda. Samas, kui selgub, et riik on nõnda andnud ettevõtjale Euroopa Komisjoni loata ebaseaduslikku riigiabi, võib ettevõtjal tekkida kohustus nö soodustus koos liitintressiga riigile tagasi maksta. Ehk – ettevõtja on saanud sunniviisiliselt erakordselt kehvadel tingimustel laenu.
    Nüüd kaasusest. Asjaoludel pikemalt peatumata ilmnes ühele Prantsumaa ettevõtjale, et ta on ühe soodustariife kehtestava ja seaduse alusel kehtestatud meetme kaudu saanud ebaseaduslikku riigiabi. Ettevõtja esitas seepeale Euroopa Komisjonile nö „kaebuse“, kus põhjendas, miks säärane riigiabi on ebaseaduslik üksnes formaalselt (st antud Euroopa Komisjoni eelneva heakskiiduta), aga tuleks tagantjärele siseturule sobivaks ehk lubatuks tunnistada. Euroopa Komisjon leidis, et Euroopa Liidu õigus (eelkõige riigiabi menetlust reguleeriv määrus 2015/1589) ei võimalda esitada ettevõtjal sellist „kaebust“, kus ettevõtja üritab sisuliselt riigi asemel meetmele riigiabi luba saada.
    Mida Üldkohus asjast arvas? Üldkohus nõustus laias laastus Euroopa Komisjoniga. Kohus selgitas, et üldreeglina tuleb riigiabi andmise eel riigil sellest Euroopa Komisjoni teavitada ning saada Komisjoni lubav otsus. Liikmesriigi teavitamiskohustust ei saa lugeda täidetuks, kui abist teatab abi saanud ettevõtja. Ettevõtja ei saa sama eesmärki kaudselt taotleda ka nö „kaebuse“ esitamise teel, kui kaebuse eesmärk on saavutada riigiabi suhtes tagantjärele ühisturule sobivaks lugemise ehk sisuliselt lubav otsus. Küll on ebaseadusliku abi saajal võimalus pöörduda siseriikliku kohtu poole riigi vastu, kes teatamiskohustust rikub. Euroopa Komisjonile kaebuste esitamise mehhanism on aga mõeldud olukordadeks, kus kaebaja leiab, et riigiabi on lubamatu ehk ühisturule sobimatu.
    Seega – kui riik pressib ettevõtjale riigiabi peale, ent riigiabireegleid järgida ei taha, Euroopa Komisjonist tal suurt abi ei ole ning hakkama tuleb saada halduskohtus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
November oli Balti börsidel üldine tõusukuu
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
EL kehtestas Vene naftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel.

Olulisemad lood

Kallas: elektrikatkestuste oht on suur, tarbimist tuleb vähendada
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eestis praegu elektrikatkestuste oht aktuaalsem, kui oleks tahtnud uskuda. Üheks põhjuseks on Auvere elektrijaam, mis äsja pikaajalisest remondist tuli ja eelmisel nädalal taas rikki läks.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eestis praegu elektrikatkestuste oht aktuaalsem, kui oleks tahtnud uskuda. Üheks põhjuseks on Auvere elektrijaam, mis äsja pikaajalisest remondist tuli ja eelmisel nädalal taas rikki läks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.