Eraisikutest kuulub kõige rohkem maad Saaremaal pensionärist prouale Aine Kaljustele. Ta on endine põllumajandusettevõtja ja piimatootja, kes läks eelmise majanduskriisi ajal tervise pärast pensionile. Nüüd tegeleb proua Aine käsitööga, kuid see ei tähenda, et talle kuuluv üle 600 jalgpalliväljaku jagu maad jõude seisaks.

Poeg Ardo jätkab ema tööd ja kasutab seda maad põllumajanduseks. "Kõik maa, mida harida annab, on kasutuses. Piimatootmist enam ei ole, aga meil on veisekari ning valdavas osas kasvatame teravilja," ütleb Ardo Kaljuste.

Perekonnale kuulub Saaremaal kinnistusraamatu andmeil veidi üle 430 hektari maad, millest suurim tükk on 161 hektarit maatulundusmaad. Enamik maast asub Mägi-Kurdlas ja Paju-Kurdlas, Saaremaa idaosas.

Kuidas on selline hulk maad kokku kogutud? Kaljuste ütleb, et ema sai kinnistud korraga vahetult pärast kolhoosiaega ning hiljem on juurde soetatud vaid üksikutel juhtudel. "Ema riskis ikkagi taasiseseisvumise ajal põllumajandusega tegelda ning nii oli tal võimalus ka maid erastada," selgitab Kaljuste. "Nii need asjad pihta hakkasid. Nagu seadus lubas," rõhutab ta.

Oma ema maade kohta intervjuud andes on Kaljustel ka väike hirm hinges, tunnistab ta. Nimelt segavad maaomanikke Kaljuste sõnul kõige rohkem suured firmad, kes maid kokku ostavad ja nii võib avalik tähelepanu tema telefoni ostuhuviliste kõnedest kuumaks ajada.

"See hirmus pressimine on tüütu ja üsna inetu. Kui inimene tahab oma maatükki müüa, siis ta leiab selle võimaluse. Paneb aga kuhugi portaali üles ja asi korras. Vanem generatsioon, kes on maaomanikud, eelistavad suurte firmade asemel kohalikke nooremaid inimesi rentnikeks, kes samale maaomanikust memmele või taadile ühtlasi ka talvepuid teevad või aiamaad harivad," kirjeldab Kaljuste Saaremaa maaomanike muret ja kokkuostjate ebainimlikku suhtumist vanemate inimeste veenmisel.

"Tihti juhtub, et kui inimene ka oma maatüki maha müüb, siis lõpeb asi nördimusega, sest jutud ja esimesed kokkulepped on ilusamad kui see, mis pärast välja kukub. Lõpuks on maa ikka mõne suurärika käes," ütleb Kaljuste.

Kui Kaljuste pere emal oli maad mahult Saare maakonnas kõige rohkem, siis kõige suurem tervikala on Tallinna perearstil ja tuntud homöopaadil Saima Tišleril. Peaaegu 290hektariline kinnisasi on tal Tikla külas, lisaks sellele on tal Saare maakonnas veel maatükkide kaupa kokku 72 hektarit maad.

Kõige põnevam on tema omanduses aga magus kinnisvara Kuressaare linnas. Tišlerile kuulub otse Kuressaare linnuse kõrval terve tänav koos transpordimaa ja elamukruntidega. Tänava nimeks seisab maa-ameti lehel poolapärane Mierzejevski.

Siiski pole see tänav hoonestatud, vaid pigem saab seda nimetada pargiks, kuhu inimesed on tallanud mõned jalgrajad. Kokku on nende kruntide peal Tišleril 17 000 ruutmeetri jagu maad: viis eri suurusega krunti ja lõik transpordimaad. Kruntide vahetus läheduses on rand ning kiviviske kaugusel Saare tuntud hotellid ja spaad.

Tänav on nimetatud seal asunud Roomassaare nimelise mudaravila asutaja doktor Mierzejewski auks. Kusjuures 2000ndate alguses pakkus nimekomisjon ajalugu arvestades tänava nimeks Tervise, kuid Tišler ise ja linnaelanikud eelistasid Mierzejewskit.

Veel 2001. aastal oli Tišleril linnaga kokkulepe, et ta rajab oma kuludega tänavale kõik vajalikud kommunikatsioonid ja hakkab hiljem tänavat ise hooldama. Siis plaanis Tišler Mierzejewski tänavasse ehitada viis eramut ja tervisekompleksi. Kui nüüd kakskümmend aastat hiljem Tišlerilt plaanide kohta aru pärida, keeldub ta pikemate kommentaaride andmisest ja põhjendab, et tema peamine plaan on kultuuripärandi hoidmine.

Kuressaare ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Rein Kallas ütleb, et aja jooksul on Mierzejewski tänavasse planeeritud erinevaid ehitisi, aga proua Tišler on seni keeldunud igasugusest koostööst. "Meil oli mõnda aega tagasi sealne kinnistu üks riigigümnaasiumi võimalikke asukohti, kuid siis selgus, et see ala pole trasside poolest ehk kõige sobivam," räägib Kallas ja lisab, et kui ala oleks ka sobinud, poleks Tišler tõenäoliselt hoonestusõigust siiski andnud.

Kallase hinnangul on huvi sellise ala vastu ilmselt jätkuvalt suur. Näiteks kirjutas käesoleva aasta aprillis Saarte Hääles maastikuarhitekt Liis Koppel, et ala sobiks suurepäraselt Saaremaa päritolu ja maailmas tuntud arhitekt Louis Kahnile pühendatud keskuse rajamiseks. Mis sellest seni veel mõttelisest tänavast tegelikult saab, näitab aeg.

Pindalalt kõige suurem kaasomandis olev kinnisasi on Saaremaal hoopis veekogu. See on 116hektariline osa Karujärvest. Järvetüki omanikud on Elis Kukk, Gerhard Rooda, Jaan-Aleksander Rooda, Rändy Hütsi ning ettevõte Scan Oil & Met OÜ. Viimane on kinnisvaraga tegelev firma.

Eraomanikest kordades suuremad maaomanikud on loomulikult eraettevõtted. Näiteks on kinnistusraamatu andmeil hinnanguliselt kõige enam maad Saaremaal ettevõttel SCA Rannametsad OÜ. Sel ettevõttel on Saaremaal 28 kinnisasja, mille pindala on suurem kui 30 hektarit. Lisaks on firmal Saaremaal veel 249 väiksema pindalaga kinnisasja ning mitusada maatükki mujalgi Eestis. Tegemist on metsa majandamisega tegeleva ettevõttega ning juhatuse praegused ja endised liikmed on Rootsi päritolu.

Üle poole Saaremaa pindalast kuulub aga Eesti riigile. Saaremaa pindala on 267 300 hektarit ning umbkaudu 180 000 hektarit on sellest riigimaa.