Keset Kuressaare linna on selline hoonestamata tänav nimega Mierzejevski, mille puhul on juba aastakümneid õhus küsimus, mis sellest saab. Ala kuulub prouale, kel on terve Saaremaa peale väga mitmeid suuri kinnisasju.Foto: Äripäev

Terve tänava omanik Kuressaares ei ehita ise, aga ei lase teistel ka

Jaga lugu:

Saaremaa ühele suuremale eraisikust maaomanikule kuulub umbes Kärdla linna jagu põllumaad, teine aga hoiab Kuressaares kindluse kõrval enda käes tervet rohtus tänavat, kus linn tahaks tegelikult kinnisvaraarendust näha.

Eraisikutest kuulub kõige rohkem maad Saaremaal pensionärist prouale Aine Kaljustele. Ta on endine põllumajandusettevõtja ja piimatootja, kes läks eelmise majanduskriisi ajal tervise pärast pensionile. Nüüd tegeleb proua Aine käsitööga, kuid see ei tähenda, et talle kuuluv üle 600 jalgpalliväljaku jagu maad jõude seisaks.
Poeg Ardo jätkab ema tööd ja kasutab seda maad põllumajanduseks. "Kõik maa, mida harida annab, on kasutuses. Piimatootmist enam ei ole, aga meil on veisekari ning valdavas osas kasvatame teravilja," ütleb Ardo Kaljuste.
Perekonnale kuulub Saaremaal kinnistusraamatu andmeil veidi üle 430 hektari maad, millest suurim tükk on 161 hektarit maatulundusmaad. Enamik maast asub Mägi-Kurdlas ja Paju-Kurdlas, Saaremaa idaosas.
Eraisikutest kuulub kõige rohkem maad Saaremaal pensionärist prouale Aine Kaljustele. Tema maa suurus on võrreldav näitelks Kärdla linna pindalaga. Foto: Äripäev
Võttis riski tegeleda põllumajandamisega
Kuidas on selline hulk maad kokku kogutud? Kaljuste ütleb, et ema sai kinnistud korraga vahetult pärast kolhoosiaega ning hiljem on juurde soetatud vaid üksikutel juhtudel. "Ema riskis ikkagi taasiseseisvumise ajal põllumajandusega tegelda ning nii oli tal võimalus ka maid erastada," selgitab Kaljuste. "Nii need asjad pihta hakkasid. Nagu seadus lubas," rõhutab ta.
Oma ema maade kohta intervjuud andes on Kaljustel ka väike hirm hinges, tunnistab ta. Nimelt segavad maaomanikke Kaljuste sõnul kõige rohkem suured firmad, kes maid kokku ostavad ja nii võib avalik tähelepanu tema telefoni ostuhuviliste kõnedest kuumaks ajada.
"See hirmus pressimine on tüütu ja üsna inetu. Kui inimene tahab oma maatükki müüa, siis ta leiab selle võimaluse. Paneb aga kuhugi portaali üles ja asi korras. Vanem generatsioon, kes on maaomanikud, eelistavad suurte firmade asemel kohalikke nooremaid inimesi rentnikeks, kes samale maaomanikust memmele või taadile ühtlasi ka talvepuid teevad või aiamaad harivad," kirjeldab Kaljuste Saaremaa maaomanike muret ja kokkuostjate ebainimlikku suhtumist vanemate inimeste veenmisel.

See hirmus pressimine on tüütu ja üsna inetu.

Ardo Kaljuste
"Tihti juhtub, et kui inimene ka oma maatüki maha müüb, siis lõpeb asi nördimusega, sest jutud ja esimesed kokkulepped on ilusamad kui see, mis pärast välja kukub. Lõpuks on maa ikka mõne suurärika käes," ütleb Kaljuste.
Kuressaare ahvatlevaim tükk
Kui Kaljuste pere emal oli maad mahult Saare maakonnas kõige rohkem, siis kõige suurem tervikala on Tallinna perearstil ja tuntud homöopaadil Saima Tišleril. Peaaegu 290hektariline kinnisasi on tal Tikla külas, lisaks sellele on tal Saare maakonnas veel maatükkide kaupa kokku 72 hektarit maad.
Kõige põnevam on tema omanduses aga magus kinnisvara Kuressaare linnas. Tišlerile kuulub otse Kuressaare linnuse kõrval terve tänav koos transpordimaa ja elamukruntidega. Tänava nimeks seisab maa-ameti lehel poolapärane Mierzejevski.
Siiski pole see tänav hoonestatud, vaid pigem saab seda nimetada pargiks, kuhu inimesed on tallanud mõned jalgrajad. Kokku on nende kruntide peal Tišleril 17 000 ruutmeetri jagu maad: viis eri suurusega krunti ja lõik transpordimaad. Kruntide vahetus läheduses on rand ning kiviviske kaugusel Saare tuntud hotellid ja spaad.
Tänav on nimetatud seal asunud Roomassaare nimelise mudaravila asutaja doktor Mierzejewski auks. Kusjuures 2000ndate alguses pakkus nimekomisjon ajalugu arvestades tänava nimeks Tervise, kuid Tišler ise ja linnaelanikud eelistasid Mierzejewskit.
Veel 2001. aastal oli Tišleril linnaga kokkulepe, et ta rajab oma kuludega tänavale kõik vajalikud kommunikatsioonid ja hakkab hiljem tänavat ise hooldama. Siis plaanis Tišler Mierzejewski tänavasse ehitada viis eramut ja tervisekompleksi. Kui nüüd kakskümmend aastat hiljem Tišlerilt plaanide kohta aru pärida, keeldub ta pikemate kommentaaride andmisest ja põhjendab, et tema peamine plaan on kultuuripärandi hoidmine.
Väljaehitamata tänava asemel džungel-park keset Kuressaare linna. Park on küll kaunis, kuid ajalooliselt oli see varem siiski hoonestatud. Foto: Irina Mägi
Ütleb kõigile ära
Kuressaare ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Rein Kallas ütleb, et aja jooksul on Mierzejewski tänavasse planeeritud erinevaid ehitisi, aga proua Tišler on seni keeldunud igasugusest koostööst. "Meil oli mõnda aega tagasi sealne kinnistu üks riigigümnaasiumi võimalikke asukohti, kuid siis selgus, et see ala pole trasside poolest ehk kõige sobivam," räägib Kallas ja lisab, et kui ala oleks ka sobinud, poleks Tišler tõenäoliselt hoonestusõigust siiski andnud.
Kallase hinnangul on huvi sellise ala vastu ilmselt jätkuvalt suur. Näiteks kirjutas käesoleva aasta aprillis Saarte Hääles maastikuarhitekt Liis Koppel, et ala sobiks suurepäraselt Saaremaa päritolu ja maailmas tuntud arhitekt Louis Kahnile pühendatud keskuse rajamiseks. Mis sellest seni veel mõttelisest tänavast tegelikult saab, näitab aeg.
Järv on mõtteliselt ära jaotatud
Pindalalt kõige suurem kaasomandis olev kinnisasi on Saaremaal hoopis veekogu. See on 116hektariline osa Karujärvest. Järvetüki omanikud on Elis Kukk, Gerhard Rooda, Jaan-Aleksander Rooda, Rändy Hütsi ning ettevõte Scan Oil & Met OÜ. Viimane on kinnisvaraga tegelev firma.
Eraomanikest kordades suuremad maaomanikud on loomulikult eraettevõtted. Näiteks on kinnistusraamatu andmeil hinnanguliselt kõige enam maad Saaremaal ettevõttel SCA Rannametsad OÜ. Sel ettevõttel on Saaremaal 28 kinnisasja, mille pindala on suurem kui 30 hektarit. Lisaks on firmal Saaremaal veel 249 väiksema pindalaga kinnisasja ning mitusada maatükki mujalgi Eestis. Tegemist on metsa majandamisega tegeleva ettevõttega ning juhatuse praegused ja endised liikmed on Rootsi päritolu.
Üle poole Saaremaa pindalast kuulub aga Eesti riigile. Saaremaa pindala on 267 300 hektarit ning umbkaudu 180 000 hektarit on sellest riigimaa.
Jaga lugu:

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Lauri Kurvits - vikaar ja kirglik meresõitja
Lauri Kurvits on oma elus kokku sidunud kolm üsna eri­palgelist tegevust, milles kõigil kanda võrdväärselt tähtis roll. Olles tegev kaitseväes ning toimetades Tallinna praost­konnas vikaarina, on ta ka Kalevi Jahtklubi ülem ning kirglik meresõitja, kes vabal hetkel purjed heiskab. Äripäeva Suve-eri uuris mehe tegemisi lähemalt.
Lauri Kurvits on oma elus kokku sidunud kolm üsna eri­palgelist tegevust, milles kõigil kanda võrdväärselt tähtis roll. Olles tegev kaitseväes ning toimetades Tallinna praost­konnas vikaarina, on ta ka Kalevi Jahtklubi ülem ning kirglik meresõitja, kes vabal hetkel purjed heiskab. Äripäeva Suve-eri uuris mehe tegemisi lähemalt.
Töötajaid otsivad Taani firmad vaevlevad rämpsavalduse laviini all
Iga viies Taani ettevõte saab töökuulutuse peale avaldusi kandidaatidelt, kes tegelikult ei tahagi firmasse tööle pääseda. See on ettevõtjad välja vihastanud, kirjutab kohalik majandusleht Borsen.
Iga viies Taani ettevõte saab töökuulutuse peale avaldusi kandidaatidelt, kes tegelikult ei tahagi firmasse tööle pääseda. See on ettevõtjad välja vihastanud, kirjutab kohalik majandusleht Borsen.