Kaisa Gabral • 19. september 2015 kell 7:15

Peter Hunt – kindlalt maa peal

Peter Hundi Pärnu golfikeskus avatakse õige pea.  Foto: Eiko Kink

Ettevõtjale omaselt ei karda Wendre omanik Peter Hunt riskida, hea meelega ta investeerib ja toetab ning jälgib silmanurgast hoolega, kas kõik mängivad samade reeglite järgi.

Peter-Kalev Hunt on Saaremaa juurtega Rootsi härrasmees. Tema ema on pärit Saaremaalt Mustjalast ja isa Tartust. Vanemad kohtusid Rootsis Norrköpingis, kus lapsed üles kasvatati, kirjutab 18. septembril ilmunud Äripäeva ajakiri Gentleman.

Peteril on üks vanem õde ja üks noorem õde. Eestisse tagasi perel pöörduda ei õnnestunud. Ajad olid keerulised ja Rootsis Norrköpingis oli elu juba sisse seatud. Peteri vanemad õpetasid lastele eesti keelt ning ema Saaremaa murraku mõjutused on ka Peteri tänases keelekasutuses tugevalt kuulda. “Kui ma esimest korda Eestisse tulin, siis kõik muigasivad! Ma tean jah, et mu keelekasutus on 60 aastat vana,” lausub Peter naerdes, kuid lisab, et saab oma eesti keelega kenasti igal pool hakkama.

Kodus Rootsis valmistati lapsepõlves palju Eesti toite ning vanemad armastasid pühapäeviti kirikus käia. Kiriku lähedal elas paar-kolmkümmend eestlast tol ajal ja nende inimestega suheldi Peteri sõnul tihedalt. “Ega mulle ei meeldinud alati kirikus käia, aga no meil olid sellised reeglid paigas,” lisab ta kerge muigega. Selle on Peter oma lapsepõlvest ka tänasesse päeva kaasa võtnud – reeglid, mis on paigas.

Peter teadis aga kogu aeg, et ta tahab tulla tagasi Eestisse ja siin midagi korda saata. Kui Eesti sai 90ndatel vabaks, siis suundus ta Eestisse ja on siin juba 20 aastat ettevõtluses tegutsenud.

Peter-Kalev Hunt

Sündinud 1952. aastal Rootsis Norrköpingis, mis on tuntud tekstiilikeskus.

Kasvanud kolmelapselises peres, isa on pärit Tartust, ema Saaremaalt.

Diplomeeritud ehitusinsener (Norrköpingi Tehnikakool), õppinud majandust (Linköpingi Ülikool).

Alustas äritegevust spordirõivaste ja -tarvikute vahendamisega, jätkas nahkrõivaste müügiga.

Eestis spordimessil tekkisid tal 1993. aastal ärisidemed, temast sai kontserni Trading House Scandinavia AB kuuluva ASi Wendre tooraine tarnija.

Aastast 2002 Euroopa ühe suurima vooditekstiilide tootja ASi Wendre ainuomanik.

Pärnu aasta mees 2005.

Tema juhitav AS Wendre on olnud ettevõtluskonkursi tipus kui Pärnumaa suurim tööandja 2009, Pärnumaa parim ettevõte Pärnumaa Karu 2010 ja Pärnu linna ettevõtluse peaauhind 2010 ning Pärnu linna suurim töökohtade looja 2011.

Eesti majanduse edendamise eest tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja ASi Wendre pikaajalise arendamise ning investeeringute eest Pärnu linna vapimärgiga.

EBS valis ta aasta ärijuhiks 2010 ja ta esindas Eestit Monte Carlos 2011. aasta suvel maailma ettevõtjate konkursil, millel osalesid 50 riigi ettevõtjad.

Huvitub golfist, jalgpallist, eri rahvaste kultuurist.

Abielus, tütar ja poeg tegelevad ettevõtlusega.

Eestlased võtsid ta avasüli vastu

Peter on tänaseks kunagisest Vändra tekstiilivabrikust teinud Euroopas eduka ettevõtte nimega Wendre, mille toodangut ostavad mitmed tuntud ketid. Üks tuntumaid on ilmselt Ikea. Peter on optimist ja mõtleb suuri mõtteid. Kui lennukalt ei mõtle, siis ei jõua ka kuskile.

Eestis võeti Peter enda sõnul kohe alguses eestlaste poolt väga hästi vastu. “Mul pole kunagi olnud tunnet, et eestlased mind kuskilt välja lükkaksid. Inimesed tulevad appi,” räägib Peter ja möönab, et võõristamist pole tema puhul kordagi olnud. Tänase päevani elab Peter Rootsis Norrköpingis. Tal on seal üks kodudest. Peteril on kaks last, poeg ja tütar ning ta on teist korda abielus.

Peteri üheks suureks kireks on jalgpall. Ta on Norrköpingis kohaliku klubi president juba seitsmendat aastat ning pole veel ühtegi mängu, mida ta vaatamas käinud ei oleks. Ta on enda suureks rõõmuks ka oma perekonna jalgpallipisikuga nakatanud.

Jalgpallita ei saa

Kohtume Peteriga Pärnus tema Wendre kontoris. Peter võtab meid vastu heatujulise naeratuse saatel. Ta on päevitunud ja kannab hästi istuvat ülikonda. Pole veel olnud olukorda, kui Peteril oleks seljas halvasti istuv pintsak. Ta juhatab meid oma kabinetti. Peteril on Pärnus ka korter, kuid seal käivad veel remonditööd. Kabineti kapi uksel ripub jalgpallisärk, millele on Wendre peale kirjutatud. Jah – Peter ei suuda Eestiski jalgpallist eemale hoida. “Me toetame natuke siin Pärnus jalgpalli. Raio Piiroja tuli minu juurde ja tegi ettepaneku midagi koos teha ja ma natuke toetan Pärnu klubi nüüd. Täna on meil muuseas väga oluline mäng Tartuga,” räägib Peter, kelle silmad jalgpallist rääkides elavalt helkima hakkavad.

Ta on ka ise natukene nooruses jalgpalli mänginud, kuid pole selles vallas suurem asi meister. Peter usub, et ta on parem klubi president kui mängija. “Me oleme Norrköpingiga nüüd kõrgliigas, kolme-nelja hulgas. Viimasel kolmel kodumängul oli meil kokku 42 000 pealtvaatajat, mis on meie jaoks väga suur sündmus. Staadion mahutabki üldse kuskil 15 000 pealtvaatajat mängu kohta,” räägib Peter.

Norrköpingi koondis oli 60ndate alguses väga tugev ja tol ajal mängis ka Euroopa Liigas Milaniga. “No ja Milan on ju üks kõige tuntumaid jalgpallimeeskondasid! Itaalia meeskonnad üldse on tugevad ju! Siis ma hakkasingi jalgpalli jälgima ja Norrköpingi käekäigul silma peal hoidma ja minust sai totaalne jalgpallifänn,” räägib Peter. Tegemist on siiski tema hobi, mitte palgatööga. Kuid väga armsaks saanud hobiga, mis nõuab palju aega, samuti ka raha.

Peter Hundil on Mallorcal oma maja, kus põhjamaa vihmade ja külma eest varju leiab.  Foto: erakogu

“Kliima, kliima ja veel kord kliima”

Peteril on kodu Rootsis, kuid pool aastat veedab ta alati Hispaanias Mallorcal. Teda tõmbab sinna Eestist tunduvalt parem ilm. “Kliima, kliima ja veel kord kliima,” lausub Peter korraks hispaanlaslikult žestikuleerides. Wendre kontori akna taga kallab parajasti halli vihma nagu oavarrest. Peter tabab mu pilgu ja noogutab. “Ma olen Mallorcale juba 30 aastat vist reisinud, sõpradega olen seal golfi mänginud ja perekonnaga olen seal reisinud ja lastega käinud. Kümme aastat on nüüd sellest, kui ma ostsin seal esimese korteri ja teise korteri ja nüüdseks on mul seal maja,” räägib Peter.

Päris esimest korda sattus Peter Mallorcale koos sõpradega, kellega mindi sinna golfi mängima. “Olime aprillis seal, kõik oli nii ilus ja ilm oli nii hea ja toidud nii maitsvad! Sellest sai mu lemmikkoht,” lausub Peter naerdes. Tegemist oli Eestis jõukate ettevõtjatega, kes täna kuuluvad kõik suurettevõtjate assotsiatsiooni. Peter kuulub ka ise suurettevõtjate assotsiatsiooni, kes toona korraldasid suve lõpus alati heategevusliku golfimängu. Tookord Mallorca nautimise tuhinas oli Peter teatanud, et tema tahab nüüd selle mängu hoopis Mallorcal korraldada. Ja nüüd nii ongi, et samad ette­võtjad kogunevad teatud aja tagant Peteri kutsel Mallorcale golfi mängima ja head kliimat nautima.

“Ma ei taha nimesid väga nimetada, sest see on tundlik teema ju inimestele,” lausub Peter ja vihjab privaatsusele. Samas tal endal pole mingit probleemi endast rääkimisega ja ta tundub olevat avatud inimene, kes hea meelega räägib enda elu huvitavatest hetkedest.

Mallorcal Peteril äri ajada plaanis ei ole. Ta ise ütleb, et peamiseks põhjuseks on see, et ta ei oska hispaania keelt. “Mõne sõna oskan, aga sellest ei piisa ju. Ma leian, et kohaliku keele oskamine, kui sa tahad äri ajada, on väga oluline,” räägib Peter ja lisab, et Mallorcal ta siiski peamiselt naudib suurepärast kliimat ja kultuuri. “See pole muidugi nii, et ma seal kuus kuud mängin vaid golfi ja naudin kliimat!” lisab Peter naerdes. Tal on Mallorcal ka oma väike kodukontor, kust ta neti vahendusel tööd teeb. Skype’i-kõned ja konverentskõned Eesti juhtkonnaga on tema päevade igapäevane osa Mallorcal.

Eestlasi saarel palju pole, kuid lisaks hispaanlastele on seal veel ka rootslasi ja sakslasi, kellega Peter seal olles suhtleb. “Seal jookseb palju erinevaid kultuure kokku, see on väga tore elu seal,” õhkab Peter. Talle meeldivad väga Hispaania toidud ja joogid ning Mallorcal on inimesed tema sõnul pigem introverdid võrreldes ülejäänud Hispaaniaga. Ning ehkki võimalused selleks on Mallorcal suurepärased, siis purjetamas Peter ei käi, talle meeldivad rohkem tegevused maismaa peal – jalgpall ja golf.

Kodu on Rootsis

Kui kuus kuud aastast veedab Peter Mallorcal, siis teise poole aastast jagab ta Rootsi Norrköpingi ja Pärnu korteri vahel. Kuid koduks peab Peter siiski Rootsit. “See on mul segatud, kuid seal on jah mu põhiline kodu. Mul on kaks last, mõned lapse­lapsed ja ma olen uue naisega abielus ja juba 15 aastat koos elanud,” räägib Peter.

Golf on ettevõtjate jaoks üks armastatumaid mänge. Peteri sõnul on golf Eestis rohkem ettevõtjate mäng kui Rootsis näiteks. “Rootsis, kus ma olin golfiklubi president seitse aastat, oli väga palju mängijaid, kes kõik ei olnud mitte ettevõtjad. Vanasti oli golf rikkama inimese mäng, kuid nüüd enam mitte,” räägib Peter. Talle meeldib see, et mängides saab kokku erinevate inimestega, kellega saab juttu ajada. Handicapi süsteem on tema jaoks põnev ja mäng on tervislik, ühe mängu jooksul kõnnitakse võib-olla 11–12 kilomeetrit maha ja see tuleb ainult kasuks.

Golf ja purjetamine olid mõni aeg tagasi staatuse märgid, kuid see on Peteri sõnul muutumas. “Mul on Saaremaal golfiväljak. Nüüd avame ka siin Pärnus golfikeskuse – mina tahaksin, et golfi mängiksid kõik inimesed, kellele see mäng meeldib,” lisab Peter.

Peter Hundil on suur kirg jalgpalli ja golfi vastu. Mõlemasse investeerib ta aega ja raha.  Foto: Eiko Kink

Raha on vahend

Peter Hunt on korduvalt figureerinud ka Äripäeva rikaste TOPis, ta on olnud seal koguni esimese kahekümne seas. Ometi ei pea ta ennast suuremat sorti laristajaks, ka ei ole tal enda sõnul ühtegi kapriisset või kallist hobi, kui lepime kokku, et golf pole vaid rikaste privileeg.

“Kõik rahad ja ränkingud… mina olen oma raha investeerinud oma ettevõtetesse. Kui sa saad raha juurde, siis minu mõte on see kohe investeerida. Ma ise elan enda arvates nii nagu paljud inimesed. Võib-olla paljud inimesed ei saa jah endale Mallorcale elamist osta, kuid see oleks ka ilmselt üks väheseid asju, millele ma olen kulutanud. Muidu, igapäevaselt elan ma nii nagu sina või kõik teised inimesed,” räägib Peter.

Ta lisab, et tema eesmärgiks ei ole koguda hästi palju raha, vaid pigem oma ettevõtteid edasi arendada ja laiendada. “See on minu eesmärk. Raha on tööriist ettevõtluse arendamiseks ja laiendamiseks. See on väga oluline ka spordis, näiteks jalgpallis – ilma rahata ei saa midagi,” lausub Peter. Ta möönab, et plaanib Wendret veel edasi arendada ja veelgi laiendada, mööblitööstuse osas näiteks.

Optimistlik riskeerija

Kui Peter räägib Wendrest, siis tema visioon ja ambitsioonikus tunduvad eriti tugevad olevat. Talle meeldib investeerida ja riskeerida. “Ma ei karda riskida. Eks ma olen oma elus ju vigu ka teinud. Kuid täna on meie ettevõte stabiilne, me oleme tugev ettevõte. Kui investeeringuid teha, siis see on alati risk. Kui see on sinu raha, siis on otsust lihtsam vastu võtta, ei pea pankadega läbi rääkima näiteks. Kuid ma olen optimist üldiselt küll,” räägib Peter ja lisab, et püüab alati asju näha positiivselt ja kui midagi läheb nihu, siis püüab tema keskenduda pigem positiivsele.

“Mul on mitu karmi õppetundi olnud. Kui 70ndate lõpus äridega alustasin, siis tegin palju vigu, kaotasin palju raha ja olin ka pankroti piiril,” meenutab Peter ja lisab, et see on olnud tema õppetund.

“Kõhutunne tuleb kogemusega ja ma usun, et ma midagi olen siin elus õppinud küll. Kuid, kui riskida ja investeerida, siis peab arvestama alati ka sellega, et võib ka kaotada,” räägib Peter.Sel ajal, kui ta 70ndate aegu pankrotipiiril oli, siis otsustas ta laenudega riskida. “Kui sa oled paar korda juba proovinud ja riskinud, siis tahad jätkata ja edasi teha. Tol ajal ma ostsin Aasiast ja tegin valuutatehinguid, mida ma hästi ei osanud,” räägib Peter.

Vaatab suurt pilti

Vahur Roosaar, Wendre juhatuse esimees

Peter on igas mõttes visionäär. Ta on avatud uuele. Ta on palju maailmas ringi käinud, ta on palju läbi elanud ja tal on väga hea suurema pildi nägemise võime. Tal on ka oma kogemustele tuginedes asjadest aru saamine ja uute võimaluste otsimine väga tugev külg. Ta on suurepärane suhtleja. See on tema tugevam pool. Ta ei taha väga detailidesse minna, pigem vaatab suurt pilti. Struktureeritult asjade hoidmine pole tema tugevam külg.

Peteril on palju uusi huvitavaid mõtteid ja need tunduvad alati esimese hooga põnevad, kuid eks ta isegi teinekord jääb kaaluma, kas see positiivne emotsioon alati lõpuni jõuab ja kas see esimene mõte on ikka see õige. Seda juhtub kõigiga, kes suurelt mõtlevad.

Oleme Peteriga tööalaselt palju suhelnud, kuid teinekord käinud ka reisidel. Peter on väga sotsiaalne inimene, kes käib palju ringi ja suhtleb palju.

Talle meeldib väga ka Hispaania ning selle kliima ja kultuur. Ta on seal tihti, alles täna hommikulgi rääkisime temaga Skype’i vahendusel tööasjadest, üks ühes Euroopa otsas ja teine teises.

Üks naljakas vahejuhtum meenub ka seoses Peteriga 2000. aastate algusest. Peter finantseeris alguses oma Eesti asju läbi Rootsi pankade. Ta ehitas Võhmasse ühe õmblustsehhi, see sai kenasti valmis ja Peter kutsus ka Rootsi pangainimesed Eestisse kohapeale seda tsehhi vaatama.

Peter polnud sel ajal veel ise väga palju Võhmas käinud ja oli sinna sõitnud kogu aeg vaid ühest küljest. Rootsi pangainimesed tulid Tallinna poolt sinna kohale ja olid juba ootamas, aga Peterit pole. Tuli välja, et Peter ei olnud ise tehast üles leidnud. Pangameeste näod olid juba pikad, et kus siis on see mees, kes tehase ehitas.

Peter pidas tee peal auto kinni ja küsis kohalike käest Võhmas, kus kohas see tehas täpsemalt siis ikkagi asub. Kohalike juhtnööride järgi jõudis ta lõpuks kohale ja kõik lahenes kenasti.

Sooviks rohkem kunste nautida

Küsimusele, kui Peter poleks ettevõtja, millega ta siis võiks tegeleda, ei oska ta vastata. “Raske öelda, pole sellele mõelnud kunagi. Ilmselt ma oleksin siiski müügiinimene, see on mul kuidagi nii sees,” naerab Peter.

Kui kuldkala tuleks ja Peteri käest kolm soovi küsiks või kolm unistust täita lubaks, mida ta siis küsiks, sellele Peter esialgu samuti vastata ei oska. Tal on reeglid ja elu paigas, pikalt uneleda või unistada pole lihtsalt aega.

“Aga kas sul on mõni unistus või selline soov siis või?” küsib Peter ja hakkab vastust ootamata naerma. Ta lisab, et ilmselt, kui majanduslikult on kõik asjad paigas, siis tulevad ka teised soovid. “Eks võib-olla tervis – tahaks ju pikalt heas vormis olla. Äri võtab nii palju aega ja pole peale äriraamatute väga palju aega muid raamatuid lugedagi. Päevad on pikad ja muuks aega ei jää. Tahaks erinevaid kunste nautida. Käiksin muuseumides ja loeks ajalugu. Kuid eks see on ka valikute küsimus,” räägib Peter ja lisab, et vaatab ikka reisidel käies ka peale golfiväljakute erinevat arhitektuuri ja külastab muuseume samuti. “Olen palju reisinud Aasias ja igal pool mujal ka – Itaalia, Prantsusmaa, Ameerikasse olen vaid paar korda sattunud. Kuid mulle meeldib väga reisida,” lausub Peter.

Viimasel ajal ta peale Mallorca polegi väga teistesse kohtadesse jõudnud.Rääkides muusikast, siis Peter on üles kasvanud ajal, kui rokkisid The Beatles ja Elvis Presley. Uuematest artistidest meeldib talle näiteks ka Robbie Williams ning kui klassikat kuulata, siis Beethoven, Mozart ja Chopin meeldivad ju kõigile, ka talle.

Peter hindab ausust ja reegleid

Peterit vihastab kõige rohkem see, kui keegi valetab ja pole aus, või petab kedagi. “Kui keegi golfiväljakul reegleid ei järgi, see väike asi paneb mind küll vihastama. Kuid eks see vihastamine on teinekord ka selline hoob, mida saab müügis ära kasutada,” räägib Peter. Ta lisab, et elureeglid peavad paigas olema ja ausus on tema jaoks tähtis. “Inimene, kes on aus, aga pole nii professionaalne, see meeldib mulle rohkem kui selline libe ja kahtlane professionaal,” räägib Peter.

Sõpru on Peteril parajalt, kuid mitte liiga palju. “Häid sõpru ei saa liiga palju olla. Ma tunnen palju inimesi jah, kuid vahepeal on hea rahulikult üksi olla,” räägib Peter.

Ta on andnud oma panuse Eestis ka heategevusse. Peteril ei meeldi sellest teemast eriti rääkida, sest see tundub tema jaoks mõttetu hooplemisena, või siis heateo mõte sel juhul muutub. Kuid Wendre on aastate jooksul annetanud mitmeid kümneid tuhandeid teki- ja padjakomplekte Eestis sündivatele lastele. “Ma tegin seda asja südamest. Ah, no mul on Eestis hästi läinud ja ma lihtsalt tahtsin midagi teha! See pole aus asi, kui sellest palju rääkida ja asja mõte kaob siis ära,” räägib Peter.

Hetkel kuum