• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raudtee tänu

    Ühes hiljutises telesaates toodi välja, et kaubarongide liikumise pealt teenitud rahast kulub aastas 80 miljonit krooni reisirongiliinide doteerimiseks. Tundub, et rongiga sõitvad inimesed ei peagi piletit ostma, Eesti Raudtee teeb neile välja.
    Oma teenistusajast N armees on meelde jäänud kõnekäänd -- seal, kus lõpeb inimmõistus, algab raudtee. Ei usu, et raudteeasjandusega tegelevad mõistuseta olendid, kuid Eestimaa raudteedel pole märgata ka midagi sellist, mis viitaks uuendustele, kliendisõbralikkusele, püüdele sotsialismiaegsest raudteesüsteemist paremini toimida. Ainult autojuhtide, jalakäijate, mootorratturite ja hobuveokijuhtide süüks on küll raske panna kümneid traagiliselt lõppenud õnnetusi raudteeülesõidukohtadel.
    Sellisel taustal tundub üsna tobe ja isegi küüniline Eesti Raudtee võimas rahakulutusaktsioon, mis seisneb meie kõigi tänamises selle eest, et me veel rongi alla pole jäänud. Vägisi jääb mulje, et Eesti Raudtee pakub igal õhtul teleekraanilt oma reklaamklippi vaid iseenda ja rahulolematute rahustamiseks.
    Profülaktika on tunduvalt parem kui tagajärgedega maadlemine, aga meie raudteeisad on profülaktikaga pisut hiljaks jäänud. Tellimistööna mõjub Pühapäevalehes meedialeheküljel avaldatud «Kõnekas manitsus», kus leitakse, et Eesti Raudtee reklaamklipp tekitab vaatajais positiivse impulsi. Oleks hoopis positiivsem, kui riigiettevõte Eesti Raudtee maksumaksjate raha raudteeülesõidukohtade paremaks märgistamiseks ja remondiks kulutaks, mitte aga reklaamiagentuure sadade tuhandete kroonidega ei toidaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).