Lihakombinaadi direktor võitleb kahjumiga

Alates 1. novembrist maksab jäätmete töötlemine Rakvere kombinaadi tsehhis soovijaile kaks krooni kilogrammi pealt. Kuigi kombinaat põhjendab seni tasuta pakutud teenuse tasuliseks muutmist «osakonna kahjumiga töötamisega», peab Eesti suurima lihakonservitööstuse ASi A. P. & Co juhatuse esimees Aarne Pajo otsust ennatlikuks. «Nad mõtlevad, et saavad meilt igapäevase 3--5 tonni utiili pealt, mida me seni lihakombinaadis töötlesime, 10 000 krooni teenida,» räägib Pajo, kes hankis firmale oma kondipurustaja.

Küllaltki absurdne tundub Peeter Maspanovile, et seni on lihakombinaat loomi varunud Eestis kõrgeima kokkuostuhinnaga, samal ajal kui tehase ukse taga on piltlikult väljendudes järjekord ja paljudele tuleb ära öelda. Maspanovi sõnul on suurimate loomatoojatega, nagu ASi Ekseko ja Pärnu seafarm, jõutud oktoobris kokkuleppele alandada kokkuostuhinda kaheksa protsenti.

Lihakombinaadi tulevikupoliitika seostub Maspanovile eelkõige turustusmehhanismi pideva täiustamisega, mille abil loodetakse ettevõtte tapatööstuse potentsiaal tõsta praeguselt 50 protsendilt vähemalt 80 protsendile. «Kui ma tegin eelmisele peadirektorile ettepaneku kombinaadis tööd jätkata, siis pidasin eelkõige silmas, et tema võiks hakata tegelema akna raiumisega idasse,» tunnistab Maspanov. Mati Rillo aga loobus edasisest töötamisest Rakvere lihakombinaadis.

«Siseturgu loodame laiendada peamiselt suurtele hulgimüüjatele tehtavate soodushindade kaudu,» räägib Maspanov võimalikest perspektiividest.

Tallinna lihatööstuse peadirektor Urmas Sannik tunnistab, et Rakvere kombinaadi uued omanikud on hakanud valjuhäälselt rõhutama koostööd teiste lihatööstustega. «Oleme arutanud, et kuna Rakverel on tooteid, mida Tallinn ei tee, ja vastupidi, oleks võimalik turustamise osas teha koostööd,» lisab ta.

Täiesti loogiliselt jooksevad kõik jutuotsad, mida peadirektor Maspanov arendada püüab, kokku kahes kohas. Need on Eesti-Vene tolliläbirääkimised, mille edukusest sõltub 15protsendilise ekspordimahuga Rakvere lihakombinaadi idaturg, teine sõlmküsimus on lihatootjate sertifikaadi saamine Euroopa Liidu käest.

Silmas pidades Taani ekspertide sellenädalast visiiti kahte Eesti moodsaimasse lihatööstusesse Rakveres ja Saaremaal, näeb Maspanov selleski uut võimalust. «On selge, et Euroopa Liit ei hakka sertifitseerima eraldi mõnda lihatööstust, vaid peab tunnustama kogu kohalikku sertifitseerimissüsteemi,» märgib ta. «Kui ta seda teeb, tahame meie igal juhul valmis olla.»