• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinna kõrval tasub ka kvaliteeti arvestada

    Eesti turul on palju kindlustusseltse. Ühelt poolt on olukord kliendisoodne, sest valik on avaram. Teiselt poolt aga teeb see kindlustusvõtja elu keerulisemaks, sest valikuvõimaluste suur hulk nõuab kindlustuspakkumuste sisulist analüüsi. Sarnaselt tarbekaupadega on kindlustusteenus kaup, mille valikul peaks hinna kõrval ka kvaliteeti arvestama.
    Kindlustusteenuse kvaliteet seisneb selles, kuivõrd sõlmitud kindlustuslepingust kahjujuhtumi toimumisel kasu on. Kaks asjaolu, millele teiste hulgas vähem tähelepanu osatakse pöörata, on alakindlustus ja edasikindlustuse olemasolu.
    Kindlustuskatte (kindlustussumma) suurus on tegelikult kõige esimene asi, millele kindlustusvõtja peaks lepingu sõlmimisel tähelepanu pöörama. Välja arvatud mõningad erijuhud (esmariskikindlustus, amortiseerunud vara kindlustus), peab kindlustussummaks olema kindlustatava vara taastamis- või uuestihankimise väärtus. Väiksem kindlustuskate tähendab alakindlustust, mille puhul isegi osalised kahjud hüvitatakse proportsionaalselt alakindlustuse ulatusega. Näiteks kui kümnemiljonilise ehitusmaksumusega hoone kindlustussumma on viis miljonit, on kindlustuse pakutav abi poolik. Kuna alakindlustuse ulatus on 50%, hüvitatakse ka osaline kahju ainult 50% ulatuses.
    Samas on alakindlustusega poliis odavam. Kui tegelikule riskile vastav kindlustustariif on näiteks kaks promilli, oleks kümnemiljonilise kindlustuskatte puhul aastane kindlustusmaks 20 000 krooni, viie miljoni puhul aga vaid 10 000.
    Alakindlustust soosib asjaolu, et kindlustusvõtjad soovivad tihti ise väiksema kattega kindlustust, arvates, et nii õnnestub neil osaliste kahjude vastu odavam kaitse leida. Kui kindlustusseltsi esindaja unustab klienti alakindlustuse tagajärgedest informeerida, ei pruugi klient ostetud kindlustuse puudulikkusest teadlik olla. Õnnetusjuhtumi puhul tuleb tal aga rängalt pettuda. Kui toodud näites kümnemiljonilise ehitusmaksumusega hoones toimub näiteks neljamiljonilise kahjuga tuleõnnetus, saab alakindlustusega lepingu sõlminud klient sellest hüvitisest kätte vaid 50%, kaotades kaks miljonit.
    Kui klient soovib teadlikult täielikust taastamismaksumusest väiksemat kindlustuskatet ning on huvitatud hüvitise väljamaksmisest täies mahus, peaks kindlustusandja pakkuma esmariskikindlustust, mis kindlustab kogu võimaliku riski esimese osa.
    Oleks imelik, kui kindlustusselts pakuks oma klientidele teenust, mille vajalikkuses ta ise veendunud ei ole. Edasikindlustus tähendab seda, et kindlustusselts kindlustab ennast omakorda teistes (suuremates) kindlustusseltsides, mis sageli ongi edasikindlustusele spetsialiseerunud.
    Edasikindlustus ei ole vajalik ainult väikestele, vaid ka suurtele kindlustusseltsidele. Tegemist on normaalse riskide hajutamisega, millel põhinebki kogu kindlustustegevus. Edasikindlustamine ei anna tunnistust kindlustusseltsi nõrkusest, vaid ettenägelikkusest. Mõnikord arvatakse, et edasikindlustus on Eesti kindlustusseltsidele ebameeldivaks koormaks, kuna see tähendab kindlustusmaksete osalist loovutamist edasikindlustusandjatele. Selle loogika kohaselt oleks ka kindlustamine üldse halb, kuna selle eest tuleb maksta.
    Edasi ei kindlustata mitte ainult väga suuri riske, vaid ka väiksemate riskide gruppe, kuna nende üheaegne realiseerumine võib kindlustusseltsile makseraskusi tekitada. Eriti vajalik on edasikindlustus lühema tegutsemispraktikaga kindlustusseltsidele. Eesti seltsid kuuluvad kõik sellesse kategooriasse. Mida suurem on edasikindlustuse osakaal, seda turvalisem on selts kliendile.
    Edasikindlustamine toimib ka hinnakontrollina -- pikaajalise praktikaga edasikindlustusseltsid seavad edasikindlustamise eeltingimuseks liiga väikeste kindlustusmaksete tõstmise. Väga odavaid kindlustuspakkumusi võib seostada edasikindlustuse puudumisega, seega tuleks turvalisusest huvitatud kliendil edasikindlustuse olemasolu kontrollida. Muidugi on tähtis ka see, missuguses edasikindlustusfirmas on risk edasi kindlustatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).