Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinna kõrval tasub ka kvaliteeti arvestada

    Eesti turul on palju kindlustusseltse. Ühelt poolt on olukord kliendisoodne, sest valik on avaram. Teiselt poolt aga teeb see kindlustusvõtja elu keerulisemaks, sest valikuvõimaluste suur hulk nõuab kindlustuspakkumuste sisulist analüüsi. Sarnaselt tarbekaupadega on kindlustusteenus kaup, mille valikul peaks hinna kõrval ka kvaliteeti arvestama.
    Kindlustusteenuse kvaliteet seisneb selles, kuivõrd sõlmitud kindlustuslepingust kahjujuhtumi toimumisel kasu on. Kaks asjaolu, millele teiste hulgas vähem tähelepanu osatakse pöörata, on alakindlustus ja edasikindlustuse olemasolu.
    Kindlustuskatte (kindlustussumma) suurus on tegelikult kõige esimene asi, millele kindlustusvõtja peaks lepingu sõlmimisel tähelepanu pöörama. Välja arvatud mõningad erijuhud (esmariskikindlustus, amortiseerunud vara kindlustus), peab kindlustussummaks olema kindlustatava vara taastamis- või uuestihankimise väärtus. Väiksem kindlustuskate tähendab alakindlustust, mille puhul isegi osalised kahjud hüvitatakse proportsionaalselt alakindlustuse ulatusega. Näiteks kui kümnemiljonilise ehitusmaksumusega hoone kindlustussumma on viis miljonit, on kindlustuse pakutav abi poolik. Kuna alakindlustuse ulatus on 50%, hüvitatakse ka osaline kahju ainult 50% ulatuses.
    Samas on alakindlustusega poliis odavam. Kui tegelikule riskile vastav kindlustustariif on näiteks kaks promilli, oleks kümnemiljonilise kindlustuskatte puhul aastane kindlustusmaks 20 000 krooni, viie miljoni puhul aga vaid 10 000.
    Alakindlustust soosib asjaolu, et kindlustusvõtjad soovivad tihti ise väiksema kattega kindlustust, arvates, et nii õnnestub neil osaliste kahjude vastu odavam kaitse leida. Kui kindlustusseltsi esindaja unustab klienti alakindlustuse tagajärgedest informeerida, ei pruugi klient ostetud kindlustuse puudulikkusest teadlik olla. Õnnetusjuhtumi puhul tuleb tal aga rängalt pettuda. Kui toodud näites kümnemiljonilise ehitusmaksumusega hoones toimub näiteks neljamiljonilise kahjuga tuleõnnetus, saab alakindlustusega lepingu sõlminud klient sellest hüvitisest kätte vaid 50%, kaotades kaks miljonit.
    Kui klient soovib teadlikult täielikust taastamismaksumusest väiksemat kindlustuskatet ning on huvitatud hüvitise väljamaksmisest täies mahus, peaks kindlustusandja pakkuma esmariskikindlustust, mis kindlustab kogu võimaliku riski esimese osa.
    Oleks imelik, kui kindlustusselts pakuks oma klientidele teenust, mille vajalikkuses ta ise veendunud ei ole. Edasikindlustus tähendab seda, et kindlustusselts kindlustab ennast omakorda teistes (suuremates) kindlustusseltsides, mis sageli ongi edasikindlustusele spetsialiseerunud.
    Edasikindlustus ei ole vajalik ainult väikestele, vaid ka suurtele kindlustusseltsidele. Tegemist on normaalse riskide hajutamisega, millel põhinebki kogu kindlustustegevus. Edasikindlustamine ei anna tunnistust kindlustusseltsi nõrkusest, vaid ettenägelikkusest. Mõnikord arvatakse, et edasikindlustus on Eesti kindlustusseltsidele ebameeldivaks koormaks, kuna see tähendab kindlustusmaksete osalist loovutamist edasikindlustusandjatele. Selle loogika kohaselt oleks ka kindlustamine üldse halb, kuna selle eest tuleb maksta.
    Edasi ei kindlustata mitte ainult väga suuri riske, vaid ka väiksemate riskide gruppe, kuna nende üheaegne realiseerumine võib kindlustusseltsile makseraskusi tekitada. Eriti vajalik on edasikindlustus lühema tegutsemispraktikaga kindlustusseltsidele. Eesti seltsid kuuluvad kõik sellesse kategooriasse. Mida suurem on edasikindlustuse osakaal, seda turvalisem on selts kliendile.
    Edasikindlustamine toimib ka hinnakontrollina -- pikaajalise praktikaga edasikindlustusseltsid seavad edasikindlustamise eeltingimuseks liiga väikeste kindlustusmaksete tõstmise. Väga odavaid kindlustuspakkumusi võib seostada edasikindlustuse puudumisega, seega tuleks turvalisusest huvitatud kliendil edasikindlustuse olemasolu kontrollida. Muidugi on tähtis ka see, missuguses edasikindlustusfirmas on risk edasi kindlustatud.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Adani Group: järjekordne suur petuskeem raputas maailma
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Tele2 Eesti juht lahkub ametist
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.