• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maareformi muudatustest on puudu kõige olulisem

    Mõne aja eest suhteliselt edumeelne tundunud maareformiseadus on tänaseks Eesti majanduse arengule jalgu jäänud. Iga jutuajamine välismaise või kodumaise ettevõtjaga viib lõpuks ikkagi välja maareformini, õigemini selle arenematuseni.
    Hetkel vaagitakse maareformiseaduse muudatuste tegemist, mis puudutaksid peamiselt maareformi õigustatud subjekte. Ühe kavandatava seadusemuudatuse kohaselt lõpetaks riik maade kompenseerimise ning välistatud pole ka, et järgmisest aastast kannavad enamiku maa tagastamisega seotud kuludest õigusjärgsed omanikud ise.
    Iga käimasoleva reformi muudatus, olgu see siis missugune tahes, on iseenesest alati halb, kuna see rikub reformi rütmi ja tekitab ebavõrdsust. Praegusel juhul on aga ummikusse jooksnud maareformi kiirendamiseks igasugused vahendid head. Kompenseerimise kaotamine jätab ühest küljest riigile enam viletsas olukorras ja odavaid maatükke, teisalt aga kahandab märgatavalt turule tulevate EVPde arvu.
    Samas ei tahaks nõustuda väitega, et sellisel juhul suureneks riigi võlg maamõõtjatele, kes peavad hakkama üha enam täitma asendusmaa mõõtmise tellimusi. Maa tagastamine looduses ülemõõdistatud maatüki piiride alusel on tänaseks enda sobimatust veenvalt tõestanud, erinevatel põhjustel on maa mõõtmine saanud üheks reformi pudelikaelaks. Äripäeva meelest on viimane aeg hakata maad tagastama olemasolevate ja säilinud plaanide alusel, seega maad looduses üle mõõtmata.
    Sellisel juhul jääks maamõõt-ja tellimise kohustus juba uuele omanikule, juhul kui ta seda üldse vajalikuks peab. Võimalikud hilisemad kohtuvaidlused tekivad niikuinii, need kaovad alles siis, kui uus omanik saab aru, et talle on kasulikum maad siiski ekspluateerida, mitte mõne meetri pärast kohut käia. Samuti võib uutelt omanikelt näiteks nõuda allkirja maapiiridega nõustumise kohta. Igal juhul suureneks sel juhul plahvatuslikult tagastatava maa hulk, mis ongi maareformi peaeesmärk. Sugugi vähetähtis pole ka kokkuhoid, seda nii riigi kui uue omaniku jaoks, maa tagastamisega seotud kulutused väheneksid tunduvalt.
    Kahetsusväärne, et seaduseandja ei plaani maareformi muudatustepaketi hulka Äripäeva meelest tähtsaimat parandust -- riigimaa müüki ettevõtjale, sealhulgas välisinvestorile. Tuleb aru saada, et ettevõtja, kes on Eestis mingi tehase, kaupluse jne rajanud või omandanud, tunneb end petetuna, kui ta ei saa hoonealust maad endale osta, seda ka ausa konkursi korras. Maa ostmise võimaluse teatavaks saamine välisriikides oleks välisinvesteeringute magnet ja tõstaks tunduvalt imeväikese eelarvega Eestit kui investeerimisobjekti reklaamima kohustatud välisinvesteeringute agentuuri kasutegurit.
    Maa müügis välismaisele ettevõtjale ei tasuks näha tonti -- linna või riigi elutegevuseks hädavajalikke maatükke ei pea ju müüma, maa kasutamise tingimuste ja ehitatava hoonete otstarbe ja parameetrite sätestamiseks on riigil juba praegu kõik seaduslikud võimalused olemas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).