- OMX Baltic−0,26%299,26
- OMX Riga0,09%890,24
- OMX Tallinn−0,07%2 062,13
- OMX Vilnius−0,24%1 204,82
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 1000,4%8 962,49
- Nikkei 2250,6%39 901,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,54
- OMX Baltic−0,26%299,26
- OMX Riga0,09%890,24
- OMX Tallinn−0,07%2 062,13
- OMX Vilnius−0,24%1 204,82
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 1000,4%8 962,49
- Nikkei 2250,6%39 901,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maareformi muudatustest on puudu kõige olulisem
Mõne aja eest suhteliselt edumeelne tundunud maareformiseadus on tänaseks Eesti majanduse arengule jalgu jäänud. Iga jutuajamine välismaise või kodumaise ettevõtjaga viib lõpuks ikkagi välja maareformini, õigemini selle arenematuseni.
Hetkel vaagitakse maareformiseaduse muudatuste tegemist, mis puudutaksid peamiselt maareformi õigustatud subjekte. Ühe kavandatava seadusemuudatuse kohaselt lõpetaks riik maade kompenseerimise ning välistatud pole ka, et järgmisest aastast kannavad enamiku maa tagastamisega seotud kuludest õigusjärgsed omanikud ise.
Iga käimasoleva reformi muudatus, olgu see siis missugune tahes, on iseenesest alati halb, kuna see rikub reformi rütmi ja tekitab ebavõrdsust. Praegusel juhul on aga ummikusse jooksnud maareformi kiirendamiseks igasugused vahendid head. Kompenseerimise kaotamine jätab ühest küljest riigile enam viletsas olukorras ja odavaid maatükke, teisalt aga kahandab märgatavalt turule tulevate EVPde arvu.
Samas ei tahaks nõustuda väitega, et sellisel juhul suureneks riigi võlg maamõõtjatele, kes peavad hakkama üha enam täitma asendusmaa mõõtmise tellimusi. Maa tagastamine looduses ülemõõdistatud maatüki piiride alusel on tänaseks enda sobimatust veenvalt tõestanud, erinevatel põhjustel on maa mõõtmine saanud üheks reformi pudelikaelaks. Äripäeva meelest on viimane aeg hakata maad tagastama olemasolevate ja säilinud plaanide alusel, seega maad looduses üle mõõtmata.
Sellisel juhul jääks maamõõt-ja tellimise kohustus juba uuele omanikule, juhul kui ta seda üldse vajalikuks peab. Võimalikud hilisemad kohtuvaidlused tekivad niikuinii, need kaovad alles siis, kui uus omanik saab aru, et talle on kasulikum maad siiski ekspluateerida, mitte mõne meetri pärast kohut käia. Samuti võib uutelt omanikelt näiteks nõuda allkirja maapiiridega nõustumise kohta. Igal juhul suureneks sel juhul plahvatuslikult tagastatava maa hulk, mis ongi maareformi peaeesmärk. Sugugi vähetähtis pole ka kokkuhoid, seda nii riigi kui uue omaniku jaoks, maa tagastamisega seotud kulutused väheneksid tunduvalt.
Kahetsusväärne, et seaduseandja ei plaani maareformi muudatustepaketi hulka Äripäeva meelest tähtsaimat parandust -- riigimaa müüki ettevõtjale, sealhulgas välisinvestorile. Tuleb aru saada, et ettevõtja, kes on Eestis mingi tehase, kaupluse jne rajanud või omandanud, tunneb end petetuna, kui ta ei saa hoonealust maad endale osta, seda ka ausa konkursi korras. Maa ostmise võimaluse teatavaks saamine välisriikides oleks välisinvesteeringute magnet ja tõstaks tunduvalt imeväikese eelarvega Eestit kui investeerimisobjekti reklaamima kohustatud välisinvesteeringute agentuuri kasutegurit.
Maa müügis välismaisele ettevõtjale ei tasuks näha tonti -- linna või riigi elutegevuseks hädavajalikke maatükke ei pea ju müüma, maa kasutamise tingimuste ja ehitatava hoonete otstarbe ja parameetrite sätestamiseks on riigil juba praegu kõik seaduslikud võimalused olemas.
Seotud lood
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Fermi Energia: hea, kui asjad selgeks saavad
Fermi Energia: hea, kui asjad selgeks saavad
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele