Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maareformi muudatustest on puudu kõige olulisem

    Mõne aja eest suhteliselt edumeelne tundunud maareformiseadus on tänaseks Eesti majanduse arengule jalgu jäänud. Iga jutuajamine välismaise või kodumaise ettevõtjaga viib lõpuks ikkagi välja maareformini, õigemini selle arenematuseni.
    Hetkel vaagitakse maareformiseaduse muudatuste tegemist, mis puudutaksid peamiselt maareformi õigustatud subjekte. Ühe kavandatava seadusemuudatuse kohaselt lõpetaks riik maade kompenseerimise ning välistatud pole ka, et järgmisest aastast kannavad enamiku maa tagastamisega seotud kuludest õigusjärgsed omanikud ise.
    Iga käimasoleva reformi muudatus, olgu see siis missugune tahes, on iseenesest alati halb, kuna see rikub reformi rütmi ja tekitab ebavõrdsust. Praegusel juhul on aga ummikusse jooksnud maareformi kiirendamiseks igasugused vahendid head. Kompenseerimise kaotamine jätab ühest küljest riigile enam viletsas olukorras ja odavaid maatükke, teisalt aga kahandab märgatavalt turule tulevate EVPde arvu.
    Samas ei tahaks nõustuda väitega, et sellisel juhul suureneks riigi võlg maamõõtjatele, kes peavad hakkama üha enam täitma asendusmaa mõõtmise tellimusi. Maa tagastamine looduses ülemõõdistatud maatüki piiride alusel on tänaseks enda sobimatust veenvalt tõestanud, erinevatel põhjustel on maa mõõtmine saanud üheks reformi pudelikaelaks. Äripäeva meelest on viimane aeg hakata maad tagastama olemasolevate ja säilinud plaanide alusel, seega maad looduses üle mõõtmata.
    Sellisel juhul jääks maamõõt-ja tellimise kohustus juba uuele omanikule, juhul kui ta seda üldse vajalikuks peab. Võimalikud hilisemad kohtuvaidlused tekivad niikuinii, need kaovad alles siis, kui uus omanik saab aru, et talle on kasulikum maad siiski ekspluateerida, mitte mõne meetri pärast kohut käia. Samuti võib uutelt omanikelt näiteks nõuda allkirja maapiiridega nõustumise kohta. Igal juhul suureneks sel juhul plahvatuslikult tagastatava maa hulk, mis ongi maareformi peaeesmärk. Sugugi vähetähtis pole ka kokkuhoid, seda nii riigi kui uue omaniku jaoks, maa tagastamisega seotud kulutused väheneksid tunduvalt.
    Kahetsusväärne, et seaduseandja ei plaani maareformi muudatustepaketi hulka Äripäeva meelest tähtsaimat parandust -- riigimaa müüki ettevõtjale, sealhulgas välisinvestorile. Tuleb aru saada, et ettevõtja, kes on Eestis mingi tehase, kaupluse jne rajanud või omandanud, tunneb end petetuna, kui ta ei saa hoonealust maad endale osta, seda ka ausa konkursi korras. Maa ostmise võimaluse teatavaks saamine välisriikides oleks välisinvesteeringute magnet ja tõstaks tunduvalt imeväikese eelarvega Eestit kui investeerimisobjekti reklaamima kohustatud välisinvesteeringute agentuuri kasutegurit.
    Maa müügis välismaisele ettevõtjale ei tasuks näha tonti -- linna või riigi elutegevuseks hädavajalikke maatükke ei pea ju müüma, maa kasutamise tingimuste ja ehitatava hoonete otstarbe ja parameetrite sätestamiseks on riigil juba praegu kõik seaduslikud võimalused olemas.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Adani Group: järjekordne suur petuskeem raputas maailma
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Eesti majandus kukkus neljandas kvartalis 3%
Statistikaamet andis välja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kiirhinnangu, mille järgi langes Eesti majandus eelmise aasta lõpus 3 protsenti ja mullu kokku umbes 0,3 protsenti.
Statistikaamet andis välja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kiirhinnangu, mille järgi langes Eesti majandus eelmise aasta lõpus 3 protsenti ja mullu kokku umbes 0,3 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.