Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    On kindlustatud

    «Peame vaatama, et inimesel ei oleks mingit eelist selles suhtes, millise firma kindlustatud masina alla ta jääb. Tal peab olema ükskõik, millise masina alla ta jääb.»
    Sündinud: 10. jaanuar 1939
    Haridus: 1962 lõpetas Tartu ülikooli arvutusmatemaatika erialal.
    1967--1968 õppis Praha kõrgemas majanduskoolis majandusküberneetikat.
    Karjäär: 1962--1964 TÜ arvutuskeskuse teaduslik töötaja.
    1964--1971 TÜ arvutuskeskuse juhataja.
    1971--1974 Tartu linna RSN TK esimehe asetäitja.
    1974--1991 rahandusministeeriumi arvutuskeskuse direktor.
    1991--1994 RASi Eesti Kindlustus peadirektori asetäitja ja arvutuskeskuse juhataja.
    1992--1994 Eesti liikluskindlustuse fondi peadirektori kt.
    1994 alates Eesti liikluskindlustuse fondi peadirektor.
    On ASi BICO juhatuse esimees ja rahandusministeeriumi kindlustustegevuse litsentsikomisjoni liige.
    On kindlustatud «Mu elu on kindlustatud tuhandele kroonile, sest agent oli väga tore inimene,» põhjendab Tinn ainsa, aga huvitava lepingu sõlmimist, mille järgi ta maksab viie aasta jooksul kindlustusseltsile 1260 krooni ehk kuus ühe bigmac'i hinna. «Toon seda mõttetu lepingu näiteks,» lisab Tinn teadmisega, et kahe aasta pärast saab ta endale ehk oma kindlustussumma eest ühe restoranilõuna lubada.
    Oma kindlustusseltsi Tinn praegu luua ei taha, sest väikese kapitaliga on turule tulla mõttetu.
    Kindlustusturgu vaadeldes nendib Tinn, et kuigi elukindlustuslepingute kogum on 3,5--4 korda vähenenud, seisab sel kindlustusliigil kindlasti ees taassünd. Kahjukindlustus, millest umbes poole moodustab liikluskindlustus, on Tinni hinnangul Euroopa tasemel. Taseme erinevus on tingitud väiksematest maksudest, mistõttu umbes 5% kannatanutest jääb kahjutasu hüvitamise piiride taha.
    Kuna Eesti seltside aktsiakapital on veel väike, suurim 40 mln on Eesti Aerometil, siis suuri riske nad endale lubada ei saa. «Paljud Eesti seltsid ei teeni raha veel niivõrd endale, kuivõrd välisriikide edasikindlustajatele,» nendib Tinn, lisades, et ettevalmistamisel on seaduseelnõu, mis tõstab kindlustusseltside kohustuslikku aktsiakapitali määra. «See võib tingida väiksemate seltside ühinemise või uute aktsiate väljalaskmise.» Arenguruumi näeb Tinn kohustuslikul kindlustusel, viidates Viinis toimunud seminarile, kus ilmnes, et näiteks Belgias on üle 60 kohustusliku kindlustusliigi.
    Eestis on ravikindlustuse kõrval vaid üks kohustuslik kindlustusliik -- liikluskindlustus. Liikluskindlustuse pakkujate katuseorganisatsioon on Eesti liikluskindlustusfond, avalik-õiguslik organisatsioon, mille viieliikmelisse nõukokku kuulub kaks rahandusministeeriumi liiget, peaministri nõunik ja majandusministri asekantsler ja RK majanduskomisjoni aseesimees. «Meil on õigus juhendada, aga praktikas peame nõu,» lisab Tinn, kelle juhitava fondi ülesanne on suhelda rohelise kaardi süsteemi liikmetega, esindada Eestis teiste riikide kindlustusseltse ning olla garantiifond juhul, kui rohelise kaardi müünud selts ei ole võimeline kahju kinni maksma. Lisaks korraldab fond vabariigis piirikindlustust.
    «Aktsiakapitali meil praktiliselt ei ole, meil on garantiifond,» selgitab Tinn, «see on kohustuseta reserv ja on meie omakapitalis, selle suurus on 25 mln ja seda me investeerime.» 35% ASi BICO ostmine oli üks investeering.
    Eesti liikluskindlustuse fond saab seltsidelt 12% nende läbimüügist, 2% sellest (sel aastal üle nelja miljoni krooni) läheb vähekindlustatud elanikkonna kihtidele. 8--8,5% maksab fond välja kindlustamata ja tundmata sõidukite poolt tekitatud kahjusid ja 1,5% jääb fondi ülalpidamiskuludeks. «Paljudes riikides on selline fond kindlustajate ühisomand, mille nõukogu valivad kindlustajad, mitte riik,» viitab Tinn võimalikele muutustele, lisades, et sellisel juhul tuleks fondi korraldav funktsioon anda mõnele rahandusministeeriumi allüksusele.
    «Liikluskindlustus ei ole veel piisavalt jalul, et siit ära minna,» vastab Tinn pärimisele, mis teda kinni hoiab, «algul võlus asja uudsus, nüüd tahe kõik perfektselt tööle panna.» Ta tegeleb liikluskindlustuse seaduse muutmise seadusega, mis sobiks 36 Euroopa rohelise kaardi liikmesriigi stiiliga. Neli neist, Tuneesia, Maroko, Iraak ja Jugoslaavia, ei ole Eestiga veel lepingut sõlminud.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Küünlatootja andis töötajatele palgakärpe hoiatuse ja ähvardab suitsetajaid trahvida Advokaat selgitab: kuidas õigesti palku kärpida
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.