On kindlustatud

«Peame vaatama, et inimesel ei oleks mingit eelist selles suhtes, millise firma kindlustatud masina alla ta jääb. Tal peab olema ükskõik, millise masina alla ta jääb.»

Sündinud: 10. jaanuar 1939

Haridus: 1962 lõpetas Tartu ülikooli arvutusmatemaatika erialal.

1967--1968 õppis Praha kõrgemas majanduskoolis majandusküberneetikat.

Karjäär: 1962--1964 TÜ arvutuskeskuse teaduslik töötaja.

1964--1971 TÜ arvutuskeskuse juhataja.

1971--1974 Tartu linna RSN TK esimehe asetäitja.

1974--1991 rahandusministeeriumi arvutuskeskuse direktor.

1991--1994 RASi Eesti Kindlustus peadirektori asetäitja ja arvutuskeskuse juhataja.

1992--1994 Eesti liikluskindlustuse fondi peadirektori kt.

1994 alates Eesti liikluskindlustuse fondi peadirektor.

On ASi BICO juhatuse esimees ja rahandusministeeriumi kindlustustegevuse litsentsikomisjoni liige.

On kindlustatud «Mu elu on kindlustatud tuhandele kroonile, sest agent oli väga tore inimene,» põhjendab Tinn ainsa, aga huvitava lepingu sõlmimist, mille järgi ta maksab viie aasta jooksul kindlustusseltsile 1260 krooni ehk kuus ühe bigmac'i hinna. «Toon seda mõttetu lepingu näiteks,» lisab Tinn teadmisega, et kahe aasta pärast saab ta endale ehk oma kindlustussumma eest ühe restoranilõuna lubada.

Oma kindlustusseltsi Tinn praegu luua ei taha, sest väikese kapitaliga on turule tulla mõttetu.

Kindlustusturgu vaadeldes nendib Tinn, et kuigi elukindlustuslepingute kogum on 3,5--4 korda vähenenud, seisab sel kindlustusliigil kindlasti ees taassünd. Kahjukindlustus, millest umbes poole moodustab liikluskindlustus, on Tinni hinnangul Euroopa tasemel. Taseme erinevus on tingitud väiksematest maksudest, mistõttu umbes 5% kannatanutest jääb kahjutasu hüvitamise piiride taha.

Kuna Eesti seltside aktsiakapital on veel väike, suurim 40 mln on Eesti Aerometil, siis suuri riske nad endale lubada ei saa. «Paljud Eesti seltsid ei teeni raha veel niivõrd endale, kuivõrd välisriikide edasikindlustajatele,» nendib Tinn, lisades, et ettevalmistamisel on seaduseelnõu, mis tõstab kindlustusseltside kohustuslikku aktsiakapitali määra. «See võib tingida väiksemate seltside ühinemise või uute aktsiate väljalaskmise.» Arenguruumi näeb Tinn kohustuslikul kindlustusel, viidates Viinis toimunud seminarile, kus ilmnes, et näiteks Belgias on üle 60 kohustusliku kindlustusliigi.

Eestis on ravikindlustuse kõrval vaid üks kohustuslik kindlustusliik -- liikluskindlustus. Liikluskindlustuse pakkujate katuseorganisatsioon on Eesti liikluskindlustusfond, avalik-õiguslik organisatsioon, mille viieliikmelisse nõukokku kuulub kaks rahandusministeeriumi liiget, peaministri nõunik ja majandusministri asekantsler ja RK majanduskomisjoni aseesimees. «Meil on õigus juhendada, aga praktikas peame nõu,» lisab Tinn, kelle juhitava fondi ülesanne on suhelda rohelise kaardi süsteemi liikmetega, esindada Eestis teiste riikide kindlustusseltse ning olla garantiifond juhul, kui rohelise kaardi müünud selts ei ole võimeline kahju kinni maksma. Lisaks korraldab fond vabariigis piirikindlustust.

«Aktsiakapitali meil praktiliselt ei ole, meil on garantiifond,» selgitab Tinn, «see on kohustuseta reserv ja on meie omakapitalis, selle suurus on 25 mln ja seda me investeerime.» 35% ASi BICO ostmine oli üks investeering.

Eesti liikluskindlustuse fond saab seltsidelt 12% nende läbimüügist, 2% sellest (sel aastal üle nelja miljoni krooni) läheb vähekindlustatud elanikkonna kihtidele. 8--8,5% maksab fond välja kindlustamata ja tundmata sõidukite poolt tekitatud kahjusid ja 1,5% jääb fondi ülalpidamiskuludeks. «Paljudes riikides on selline fond kindlustajate ühisomand, mille nõukogu valivad kindlustajad, mitte riik,» viitab Tinn võimalikele muutustele, lisades, et sellisel juhul tuleks fondi korraldav funktsioon anda mõnele rahandusministeeriumi allüksusele.

«Liikluskindlustus ei ole veel piisavalt jalul, et siit ära minna,» vastab Tinn pärimisele, mis teda kinni hoiab, «algul võlus asja uudsus, nüüd tahe kõik perfektselt tööle panna.» Ta tegeleb liikluskindlustuse seaduse muutmise seadusega, mis sobiks 36 Euroopa rohelise kaardi liikmesriigi stiiliga. Neli neist, Tuneesia, Maroko, Iraak ja Jugoslaavia, ei ole Eestiga veel lepingut sõlminud.